Nummõr' 113
Viinakuu 10. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Eläjäpidämine häös kipõlt
  • Uudissõ
     
  • Sulbin alost’ võro keele tsõõr
  •  
  • Mihklilaadu lätsi kõrda
  •  
  • Luvvas ütisüs Kanepi kultuuri hoitmisõs
  •  
  • Avvuhind võro keele tutvastegemise iist
  • Elo
     
  • Himo maaelämise perrä nõsõs
  •  
  • Saru tütrik kai Ameerikat peris lähükesest
  • Märgotus
     
  • Tobrelutsu Peep: maainemise mõtlõminõ tuu Eestile kassu!
  •  
  • Umast laulupääväst inneskidse koorilaulja nägemise perrä
  • Kirä
    Kagahii
    Internetin
    Perämäne külg
     
     
     
    Saru tütrik kai Ameerikat peris lähükesest
     
    Fastrõ Mariko
      
     
    Väiku Katsi suurõn Ameerikan. 
      
    Avarii jalgrattaga, pini käest purra saaminõ ja ahistaja kätte trehvämine omma õnnõ mõnõ as’a, midä Mõnistõ kandi tütrik Kirchi Katre (20) Ameerikan tunda sai, ku sääl neli kuud tüül käve.

    Joba minevä talvõ tull’ Eesti Maaülikooli tudõngil Katrel (Katsil) pähä mõtõ, et pidänü suvõs Ameerikadõ tüüle minemä: mõnõ timä tutva olli käünü sääl raamatiid möömän. Mõnõ, kiä joba mitu aastat üttejärge kävve, olli saanu jõulus preemiäreisi müüdä Ameerikat. Tõsõ jäl kõnõli, et ega tuu tüüga määnestki hääd rahha kokku ei aja, a ilma saat külh nätä.

    Keväjä nakas’ Katsi käümä müügikoolituisil, kon opati egäsugutsiid pähämäärmise nippe. Esiki tuud, et müüjä piät majja sisse minemä nii, et tä paistus inemisele külle päält ja et no ku perrerahvas ka raamatut osta ei taha, sis äkki taht kullõlda müüjä eluluku, kuis tä om kavvõn Ida-Euruupan elänü. Getodõ iist hoiatõdi.

    Maikuun sis linnas’ki Katsi nelläs kuus Florida pääliina Tallahasseede.

    Tüülkäümine oll’ õks ammõtlik. Rassõ raamadukott sällän, nakas’ tä käümä ussõ takast ussõ takka ja raamatiid müümä. Tüüpäiv oll’ armõdu pikk – egä päiv kell kuus üles ja kell ütstõist magama – ja mõnikõrd ka ohtlik. Ütel näide kambast, kiä läts’ mustalõ mehele õdagu raamatiid pakma, lõigati käekõõlussõ läbi, viidi haigõmajja ja no om täl suur haigõmajaarvõ massa.

    Mitu kõrda kutsi inemise müüginaasõ pääle ka politsei, et mis käü niimuudu majast majja, kas müügiluba õks om. A oll’ ka torõdiid inemiisi, kiä ostiva raamatiid ja paksõva süvvä. Esierälidselt jäivä Katsilõ miilde filipiinlasõ, kiä olli kõik aig väega lahkõ ja kukki näil es olõ pall’u rahha, ostiva nä sõski ka raamatiid, ku arvssiva, et tuust või kassu olla. Elämise perrä es saaki arru, kas majan raamatiid ostõtas vai ei. Sakõstõ vaesõmb rahvas ost’ ja tuu es osta, kinkal oll’ uhkõ maja ja sainasuurunõ televiisor.

    Põhilidsõlt liiksõ raamadumüüjä jalaga, a mõnikõrd ka rattaga. Üte vana ratta anni tälle pritsimehe. A kuna autujuhi ei olõ harinu, et mõni «ull» või ka rattaga sõita, sis juhtugi Katsiga avarii, miä õnnõs lõppi õnnõ kriimõga. Jalgratta möi tä perän kümne dollariga maha.

    Esieräliidsi asju

    Kuna Katsi pelgäs joba latsõst saani väega härmäkeisi, es julgu tä minnä sinnä majja, kon ussõ viir oll’ väega härmävõrkõ täüs. A Ameeriga härmä omma ka mitu-mitu kõrda suurõmba ku mi uma. Nii nigu meil jääse autu ala jänesse, jääse sääl autu ala kilpkunna. Ja pini vidävä tarrõ kinnipüvvetüid opossumiid.

    Mõnikõrd, ku vaia oll’, sai hinnäst väega häste vällä vabanda tuuga, et ma olõ Euruupast, ma ei tiiä ti säädüisi. Ja hädä kõrral sai är kõnõlda esiki politseimehe: Eesti ID-kaardiga juhtsõva nä ütskõrd autut, a politseile seleti nä asja nii, et ID tähendäs international driving ’rahvusvahelinõ juhtminõ’, kas nä sõs ei tiiä…

    Mõni, kelle ussõ takka Katsi läts’ raamatiid müümä, paksõ tälle ummakõrda tüüd. Kõgõ huvitavamb pakminõ oll’ sääne, et üts miis kutsõ tedä umilõ kassõlõ hoitjas. Rahalidsõ külle päält ja muidu kah läts’ täpsäde nii, nigu ette oll’ teedä: ots-otsaga tull’ kokku, a sai suurõ elu- ja ameerigakogõmusõ.

    Kukki raamadumüüjä tüü oll’ rassõ ja väsüt’ väega är, arvas Katsi, et tulõvaesta võinu sõski jälki Ameerikan määnestki tüüd pruuvi.

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
     
      
     Uma Lehe sõbõr!