«Väega häste läts’, teemi vahtsõl aastal kimmähe jäl!» ütlivä nigu ütest suust Roosiku ja Sulbi mihklilaadu kõrraldaja. Mõlõmbalõ laadulõ jakku nii müüjit ku ostjit.
«Müüjit oll’ inämb ku minevaasta – 48,» ütel’ Sulbi mihklilaadu üts kõrraldaja, Sulbi Maanaisi Seldsi vidäjä Kääri Reet. Timä sõnno perrä pakk rahvalõ kõgõ inämb huvvi vanakraam, ka timä pere ostsõ hindäle vanaaigsõ sannakopakõsõ.
«Kõvva ostõti ka vorsti, leibä, nõglapajju,» kõnõl’ Kääri Reet. «Ütski müüjä es kaiba, et tä midägi müvvä es saa.» Et rahvalõ miildü seokõrd õkvalt laadu pääl hapnõkapsta tegemine, sis om laadukõrraldajil plaan vahtsõl aastal säändsit tegemiisi inämb tetä. Eläjide müümine nii häste es lää: 700-kroonitsit kitsi es taha kiäki osta, kukki kaejit oll’ hulga. Tuu iist sai tansaman kõrval istnu kutsigamüüjä hää mitu väikeist kodovalvjat maaha müvvä.
Roosiku mihklilaadu üts kõrraldaja, Lepistü kooli direktri Köötsi Ainu kitt’, et ka näide laat oll’ lustlik, rahval oll’ hää olla ja joodikit es olõ nätä. «Sai ilma rahalda suppi süvvä, Rõugõ naasõ käve tandsman, Pihu Alo mänge lõõtsa,» kõnõl’ tä. Eläjit seokõrd siski es müvvä, a muud kraami oll’ külh hulga.
|
Pääleht
