Nummõr' 55
Hainakuu 20. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Opiti pille ja võro kiilt
  •  
  • Latsiga perride suvõpäävä Moos'ten
  •  
  • Kaika Suvõülikuul' tulõ Mõtsavelle talun
  •  
  • Loosi naasõ saiva nal'anõnnos
  • Elo
     
  • Nal'anaasõ võhm tege kadõdas
  •  
  • Vesi Salme: võrokõsõ omma kõgõ lahkõmba
  •  
  • Tulõ puutri-oppus tervüseviaga inemiisile
  • Märgotus
     
  • Kreeka tekk' Euruupalõ tagaotsaga äräq!*
  •  
  • Tammemäe Silver: veoautukrossin võistlõs miis' mehe vasta
  • Kirä
    Kagahii
    Aholämmi
    Perämäne külg
     
     
     
    Kolmõ jalaga küülik
     
    Läti Vaike
     
    Seo lugu juhtu viil Vinne-aol. Kas ma astsõ tuul hummogul kura jalaga sängüst vällä, toda ma ei mäletä. Vas't taa nii iks oll'.

    Lõunani es juhtu midägi. Päiv nigu iks. A sis sattõ jänessejahti. Kõik' alost' tuust, et lätsi liha-kala puuti. Vitriinin küüligu. Mis muud, ku osta! Valisigi kõgõ ilosamba vällä. Müüja M. P. haardsõ jänese kanglahe ja kattõ poodi tagomistõ ruumi. Tagasi tullõn andsõ mullõ paprõhe pakidu raodu jänesse.

    Ragomisõst es olõ meil sukugi juttu. Mino teedä tetäs ragomist sis, ku ostja taht. Massi arvõ 4.05 ruublit är ja esi mõtli, et ku raot, sis raot. Kodotii pääl kül mõtli, et miä tä taast ragoma nakas'.

    Koton võti paki valla ja löüdse, et üts' jalg oll' puudus (üts' tagominõ sink' nika ku küleluiõni). Olli hindän kimmäs, et tii pääle taa es kao. Arvssi õkvalt, et ragomisõl om tuu puuti jäet.

    Kõlisti õkva telehvoniga ja seleti, et andkõ andis tülütämise peräst, a ostõt küülik om kolmõ jalaga. Ja vot ma tahtsõ iks osta küülikut, a mitte küüligu lihha. Vastakõnõ oll' üldkokkuvõttõn sääne: ku olõti segädses lännü, sis siiä ei olõ õigõ kotus kõlista! Kõlistagõ vai laskõ kõlista muialõ!

    Närvi pistü joosi puuti. Pallõlsi küülik kokko panda nii, et täl olõssi neli jalga. Müüjäl es õnnõstu tuud tetä. Poodin ollõv rahvas mugu indsit'.
    Müüjä ütel', et tä ei tiiä, kohe jalg om jäänü. Pallõlsi kauba üle kaalu ja kontrolli, kas hind klapis. Paprõ pääl oll' 4.05 ruublit. Üts' kopkas tull' hinnavahe. Oll' selge, et mullõ toda tõist tagomist jalga es müvväki. Tuud hääd pehmet tükkü süüdi mõnõn tõsõn perren.

    Et müüjä M. P. väega uhkõ ja tähtsä olle, lätsi koopõratiivi kontorihe. Sääl kullõldi minno är ja kaup kaeti üle.

    Kutsuti müüjä kah sinnä. Kontorihe tullõn oll' müüjäl üts' sinebi tuubi suurunõ jänese tagomine jalg üten võet. Mis muidoki mu jänese singi asõmõlõ es passi. Tuu ollõv tä säält ragomisõ kotussõ päält löüdnü.

    Ku nii oll', sis olle sääl poodin viil tõisi jänessit ka kolmõ jalaga. Mille müüjä mullõ tervet jänest es müü, tuud es seledä tä läbi ikmisõ ka är. Ütel' õnnõgi, et kül nuu omma prosta müüjä, kiä jänese üten tükün möövä.
    PS. Võro Tarbijidõ Koopõratiivi juhatus saat' mullõ kirä, et müüjä M. P-d karistõdi mittekomplektse küüligu müümise iist ja jäeti ilma jaanuarikuu preemiäst.
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Hurda Jakob peläs' pinne ja himost'kesväjahuputro
     
    Kähri Liina, Hurda Jakobi sõsara latsõlatsõlats'
     
     Kõgõ kipõmbal hainaaol, ülehummõn' 165 aastakka tagasi sündü Põlva lähkül Himmastõn Lepä talon keriguoppaja ja rahvaluulõkorjaja Hurda Jakob.

    Jakobi esä Jaan (1818-1861) olle kehvä tervüsega, viimädse eloaasta peris pümme. Timä olle kuul'meistri, opas' Lepä talo
    kambrin latsi. Imä Mari (1818-1898) olle tukõv talonaanõ, kelle olgõ pääl ollegi talotüü. Kõnõldas, et imä olle külä parõmpit pernaisi ja ilosampi tütrikka.

    Jakob oll' perre edimäne lats'. Edimäidsist elopäivist pääle võtt' imä tä hainakaari pääle üten. Latsõn ollõv Jakob olnu kehvä tervüsega, käümä nakanu viil katõaastadsõlt. Lugõma opsõ esä mant. 10 aasta vannudsõlt vei esä tä Mamastõhe kihlkunnakuuli. Nädälis anti üten leeväkott', kon leeväkõrvadsõs kapsta ja heering.

    Esä luutsõ, et Jakobist saa kuul'meistri, timä tüü edesiviijä. A saa-as. Teno kõvalõ tüütegemisele ja häile toetajilõ lõpõt' Jakob 1864. aastal Tarto ülikoolin usutiidüse eriala.

    Kõik' suvõ tüüt' tä kodotalon. 1860. aastal avit' kodotallo suurõmbas ehitä ja samal suvõl alost' ka vanavara korjamist. Edimädse salmi kirot' üles sõsara Eva käest.

    1866. aastal kihlu Hurt uma kooliaigsõ toetaja, kooliinspektor' Carl Oetteli tütre Eugeniega (1847-1902) ja laulatus olle 1868. aastal. Näil sündü kuus' last, kinkist kats' kuuli är jo latsõstpääst.

    Peräst tuud olle Hurt pastor' Otõpääl ja Peterburin. Otõpääl tüütämise aigu pidäsi üte jutlusõ ka Põlva ker'kon. Illos suvõpäiv olle olnu ja rahvast väega hulga.

    Jakob käve lihtsäle rõivin, olle tüsedämb, pall'a päälaega, tsipa hajamiilne. Tä oll' lahkõ, a saman tõsinõ, nall'a tii es. A Eugenie (perreringin kutsuti tedä Jennis) olle tuu iist väega elläv, selts'kunna-armastaja, musikaalnõ. Abielo olle näil õnnõlik. Eugenie armast' ja aust' väega umma miist. Tihti käve Jakob kotost är, sõs vahetõdi kirjo.

    Jakob olle väega täpsä ja kõrra-austaja. Hummogu tull' üles kell 7, tekk' võimlõmist, et «veri käümä panda». Magama jõudsõ üte-katõ aigu üüse.
    Lemmiksüük' olle täl kesväjahukört'. Kõgõ parõmbat körti mõistsõ kiitä õnnõ sõsar' Eva, kiä elli Lepäl. Ka kalasüüke ja sakõsit kapstit armast' tä.

    Hul'kõ latsiga mõtsan

    Jakobilõ miildü väega luudus. Tä käve pall'o latsi ja latsõlatsiga mõtsan ja nurmi pääl, kos opas' näid hainu ja eläjit tundma. A Jakob käve alati kepiga, miä olle käen pinne hirmutamisõs: noid tä peläs'.

    Otõpää-aol elli ka imä Mari Jakobi perren ja avit' majapidämisen. Jenni hoolõs olli latsõ, Jakobil kodotöie jaos aigu es jää.

    Otõpääl sai Jakob piksehirmu: kõrd kerigu man tüüten sai tä pikselöögi ja vanan iän viil üte. Nii oll'gi täl kolm vainlast: pini, pikne ja laskõriista.
    Hurda Jakob hoitsõ väega umma koto. Peterburin tüüti kolm sõsara Eva poiga. Ku noist kiäki Himmastõn käve, sõs pidi alati onolõ kõnõlõma, kui koton eletäs.

    Jakobi imä kuuli 1898. aasta sügüse. Matminõ olle Põlva surnuaida (kalm om alalõ), matsõ pastor' Schwartz. Havva kaibsõva tütre Eva puja Max ja Samuel. Haud voodõrdõdi kuusõossõga. Jakobilõ ollõv imä viimäne asõ väega miildünü ja tä and' kummalõgi sõsarõpujalõ kolm hõpõruublit. Jakob kitnü ka pastor' Schwartzi ilosa matussõtallitusõ iist. Matussõlisõ olli ütelnü Jakobilõ, et tä ütlesi midägi imäle. Tä olle mõtõlnu vähä aigu ja sõs laulõti «Ema südant», esi oll' tä ütelnü sõnno ette.

    Jakob esi kuuli jõulukuul 1906. aastal (vahtsõ kallendri perrä 13.01.1907), põhjusõs oll' lahkilännü pümmesuul'. Matidsil Tarton Raadi kalmistul oll' väega pall'o rahvast olnu.
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Munarakk vai Kanaari?
     
    Ruitlasõ Olavi,
    naasõs-himostaja
     
    Suvi om har'a pääl, puhkusõ poolõlõ, hainakuh'a tiiveerin mädänese ja tossasõ ku piknigulõkkõ - miä sa hing' viil himostat? Kiä sõit Kanaarõlõ, kiä Võro vai Villändi folgilõ, kiä käü Tarto ülikooli kliinikumin kümne tonni iist munarakku är andman, kiä sääd hinnäst Kaika suvõkuuli vai Ilvesse Aapo näütemängu kaema - üts'kõik', om suvi ja õigõ aig tegeldä suvitsidõ asjuga!

    Võtami Kanaari saarõ: massat reisipüroolõ kuus'-säidse tonni, sõs paiga pääl söögi, alkoholi ja pääväkreemi iist viil samapall'o, tulõt pruunispalanult tagasi, massat suguhaiguisikabinetile eksklusiivsidõ tripperide ravis viil paar'-kolm tonni. Hää puhkus, a kuradi kallis!

    Lähät Ilves-poisi näütemängu kaema, leotas sinno vihm läbi (ma käve pruuvi kaeman ja saigi likõs, siiämaani tatt' lippas). Villändi folgil käänetäs teid sitamajaga kuun ümbre, nigu üte mehega minevaasta juhtu, ja kiä tiid, miä mõnõl muul pidol viil saia või?

    Ainogõsõs ohutus puhkamisviisis tulõ tunnista munaraku ärandmist! Läät Tarto ülikooli kliinikummi, viskat sängü pääle sällüle ja mugu puhkat!
    Vahepääl tulõ kiäki, võtt sult nigu muusiän munaraku, a mis tuust: ku puhkus läbi, mastas sullõ tuu iist pääleki. Tarton kümme tonni Eesti kruunõn, a ku Ameerikalõ sõidat, sis võit üte sitadsõ rakutükü iist kooni kümme tuhat tollarit saia! Pand jo märgotama?

    Mu väiku tiidmise perrä moodustus naasõl egä kuu üts' munarakk! Sjoo om tulusamb ku lehmä vai proileride pidämine! Tulusamb ku prostituts'oon'! Annat aastan peotävve rakkõ ja elät parõmbidõ ku Tõnissoni Liina! Eski ku uma raku massuammõtin är teklareerit, jääs autu- ja kortõriliisingu masmisõs, egäpäävädses puutõn hul'kmisõs, üts'kõik' milles! Võimas!

    Õnnõ tuust om hallõ, et kõik' säändse hää raku ja värgi õnnõ naisi jaos vällä märgidü omma! Miihil olõ-i pääle munnõ miäkit är anda ja ull' olõssi luuta, et nä egä kuu vahtsõst tagasi tulõva! Miihil om jah nii, et miä lännü, tuu lännü! Spermatoonori saava munaraku-andjiidõ kõrval sandikopkit! Ja kuis sa är annat: suvi käen, meele kuuma, niikuinii lätt tedä hindälgi ullimuudu? Ega sjoo määnegi munaraku-ärandminõ olõ-i sõs. Millega niikuinii halligi pääle nakada olõ-i!

    Üts' kasulik asi või munarakuluup'misõ man külh olla. Ku umal aol olõssi säändse raku Ameerikalõ är andnu, millest Savisaar, Parts'-poiss' ja Pornokunn' tulliva, olõs säälne senat' ammuilma nigu mõisapois'kõisi parv' jõõpõh'an! Ha-ha! Ja säänest sitta joba määndsegi kivve päält ärnõstmisõga muast vällä ei kanguta!
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Tossu Tilda pajatusõ:
     
    Kuurmatäüs viinakraami

    Tehvitsiidi-aol olli kaupmehe kokku kõnõlnu, et ku koskil piässi puuti midägi parõmbat müügile tulõma, sis jäedä-i ilma ka ammõdivelli. Üts'kõrd helisi pudupoodin telehvonn'. Toru sisse ütledi, et kõlistõdas viinapoodist, kon om õkva kaubas tulnu kuurmatäüs vällämaa likööre. Tulku ja ostku pudupoodi rahvas kah!

    Pudupoodi naasõ olli ütlemäldä rõõmsa säändse hää uudissõ pääle, selle et pühä olli parajalõ tulõman. A viinapoodin tull' vällä, et oll' võlss' tsignaal': ei määnestki kõlistamist, liköörikuurmast kõnõlõmalda!

    Joba mitmõn poodin olli kaupmehe käünü ja tühält tagasi lännü – kiä naaruga, kiä suurõ vandmisõga. Kiäki oll' telehvonniga viinapoodi kulul nall'a visanu. Ja pelädä või, et kõlistaja koskil uulidsanuka pääl vai läbi akna kardina var'ost noid «rongikäüke» viinapuuti päält kai ja naaru kõkut'...


    Viina ja olut kah!

    Ütte Võromaa keriguhe tull' ammõdihe vahtsõnõ keriguherr.
    Ütel latsõristjadsõl, ku rahvas oll' pidolavva takan, tull' keriguherrä mano pernaanõ ja küsse vagatsõlt, midä kerigumehele võissi pakku: kas hääd veini, likööri vai konjakit?
    «Ja viina ja olut kah!» and' herräkene umaltpuult nõvvu.
     
     
    Hüvä nõu: Paprõ seen küdset heering
     
    Hää kartolikõrvanõ om paprõ seen küdset heering.
    Võta sisikond vällä ja mähi heering likõ paprõ sisse. Sis panõ verevide hütsi pääle.

    Ku papõr' lätt pruunis, võta heering vällä ja panõ livvakõsõ pääle. Vala üle sula võiu vai hapnõ koorõga. Pääle panõ tükes lõigudu rohelidse sibula.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!

    Ettekandja himostasõ kõnõlda kõiki tõisi kiili pääle eesti keele!

    Soomõ prohvesri Virmavirta Jarmo eestläisi eesti keele häbendämisest (PM)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!