Nummõr' 55
Hainakuu 20. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Opiti pille ja võro kiilt
  •  
  • Latsiga perride suvõpäävä Moos'ten
  •  
  • Kaika Suvõülikuul' tulõ Mõtsavelle talun
  •  
  • Loosi naasõ saiva nal'anõnnos
  • Elo
     
  • Nal'anaasõ võhm tege kadõdas
  •  
  • Vesi Salme: võrokõsõ omma kõgõ lahkõmba
  •  
  • Tulõ puutri-oppus tervüseviaga inemiisile
  • Märgotus
     
  • Kreeka tekk' Euruupalõ tagaotsaga äräq!*
  •  
  • Tammemäe Silver: veoautukrossin võistlõs miis' mehe vasta
  • Kirä
    Kagahii
    Aholämmi
    Perämäne külg
     
     
     
    Tammemäe Silver: veoautukrossin võistlõs miis' mehe vasta
     
     Tammemäe Silver (44) Varstu vallast Matsilt käü tüül Võru politseimajan ja harrastas veoautukrossi. Aastidõga om täl kodu kogunu ligi 100 avvuhinnakarikat. Nüüd tüküs jo poig Sigmar timäst võiduajamisõn ette minemä.

    Mõnõ aastaga omma Tammemäe talu maa pääl kõrraldõdu Matsi krossi rahva siän tunnõtus saanu. Silveri teenes või lukõ ka tuud, et veoautokrossin
    om elu sisse saanu GAZ 53 massinaklass', kon ka ohemba rahakotiga sõitja võiva korgit kotussit saia.
     
    Kuis krossi sõitma naksit?
     
    Tuu oll' 1983. aastal. Õnnõstu saia Nuiast kapitaali GAZ 51. Võrumaal om veoautusport' kõik'aig populaarnõ olnu. Ku ma pois'kõnõ olli, olli suurõ iinkuju Kängsepä Vambola ja Adra Villem, nimä kävevä Liidu meistrivõistluisil ja olli sääl küländ edeotsan.

    Ma sai piimäkombinaadist ohukaarõ ja lätsi Parksepä lumõraasõidulõ. Es olõ kõrralikkõ kummõgi all ja tavalinõ üte lõõriga karburaator' oll' pääl. A üten sõidun naksi Kängsepäst müüdä sõitma. Ull' kah olli, pruuvsõ välläkurvist. Nii ku Kängsepp peräga lõti pandsõ, olli lumõvallin. Pääle sõitu Kängsepp tull' manu ja ütel', et kuulõ pois'kõnõ, ma taha kaia, mis sul tan kapoti all om. Nägi är ja küsse, et kuis säändse mootoriga üldse sõita saat. Lõpus tull' iks nelläs kotus. Tuust aost tuu pisik külge jäi.
     
    Kuimuudu sust krossikõrraldaja sai?
     
    Neli aastat tagasi. Tuukõrd müüdi Roosiku krossiraa maa maha ja vahtsõnõ umanik tahtsõ 50 tuhat Antsla valla käest, et tuu raha iist lupa veoautukrossi kõrralda. Sis tulti minnu pallõma, et kas ei saas. Meil oll' poisiga tett rada umalõ harjutamisõs, a väega ahtakõnõ. Panni sõs uma tutvusõ mängu, tõuksimi raa buldoosõridõga laembas. Algul kõrraldi Võrumaa lahtisõ meistrivõistlusõ. Autuspordi liidust olliva kaeman, ütlivä, et nii kihvt looduslik rada. Nüüd om tan koguni kats' Eesti meistrivõistluisi etappi aastan.
     
    Mille veoautukrossist luku peetäs?
     
    No sõitja saisukotussõst om veoautu turvalidsõmb, kaarõstik pääl ja hulga plekki ümbre. Ja muiduki om taa odavamb ku sõiduautuga krossi sõita, tsiibist kõnõlamada. Ja taa om põnnõv. Massinil om jõud takan, raa pääl käävä nuka kokku, miis' mehe vasta. Rahvas taht muiduki nätä, et tulõ ka mõni «katus», a sõitjalõ om sääne asi kurb. Autut tege egäüts' iks uma rahakoti päält, krossil käümises vas't lövvät sponsori, ku hää sõitja olõt.
     
    Krossiautu valmistegemine ollõv kah väega kallis aet?
     
    Jah, parla iks GAZ 51 om nii kavvõdalõ är arõtõt, et küläpoisil olõ-i mõtõt hariligu mootoriga sõitma tullaki. Tuuperäst saigi taa GAZ 53 klass' luudus.
    Tan ei olõ lubat mootorit ega midägi muud ümbre ehitä, õnnõ tõsõ karbussi või pääle panda ja mootori lõõrõst või krassi maha lihvi. Ja taalõ margilõ om juppõ saia.

    Ma olõ Autospordi liidu man veoautukomitee liigõ kah, ma olõ iks kõik'aig võidõlnu tuu iist, et ümbreehitämist veidemb lubatu. Muidu jääse õnnõ rahamehe võistlõma ja külämiihi autu rossitasõ aidveeren.
     
    Miä veoautukrossin võidu tege, massin vai miis'?
     
    Mõlõmba piät kõva olõma. Tuu om jo nätä, kuis noorõ mehe hää autuga perve sõitva vai üle katusõ käändvä. Roolivõimõndi olõ-i lubat, nii et käe piät kõvva pidämä. Hindäl saa kah käsi vahel säändse paugu, et mitu kuud and tunda.

    Veoautukrossin om kõgõ rohkõmb sõitjit Võru- ja Virumaalt, kon inemise ei olõ rikka. Ku taa 53-klass' tuntus saa, nakkas vas't nuuri sõitjit manu tulõma.
     
    Mis ammõtit esi piät?
     
    Ma olõ Võru arestimaja juhataja joba ütsendät aastat. Vahepääl alusti esätalu pidämisega. Tan om kah ligi 100 hektärri villä korista. Tuuperäst omgi nii, et olõ-i aigu saanu poja autut valmis ehitä. Sigmar sõitsõ tan mitu etappi Karuse Allaini autuga. Karusel hindäl oll' jalaluu katski. A nüüd 15. augustis piät Sigmari autu valmis saama.
     
    Mis sõs 15. augustil tulõ?
     
    Tansaman Matsil peetäs Eesti meistrivõistluisi nelläs etapp'. Nigu iks, veoautu, bagi ja või-olla lasõmi sõiduautu kah pääle, ku rada väega likõ ei olõ.

    Ku häste lätt, tulõva Vinnemaalt kah kats' 53-miist, Vinne meistrivõistluisi 3. ja 6. kotusõ mehe. Nuu mehe ja näide massina omma muiduki hoobis tõnõ tasõ, ma esi vast' näide käest hoobis ringiga är ei saa, a ala iks jää.
     
    Kas krossiga jäät miinustõ vai tulõ kassugi?
     
    Kui kõik' aig olõssi niipall'u rahvast nigu viimäne kõrd, sõs tulõ joba veidükese kassu kah.

    Tuu rahaga saa rata parõmbas ehitä ja päältkaejidõ ohutust paranda. Paviljonni olõssi kah vaia kohtunikkõ ja kommõntaatori jaos.
     
    Sul om küländ närvesüüv ammõt' ja karm' hobi kah. Kas pall'us ei lää?
     
    Ku olõt nätäl' aigu tüüpostil är kullõlnu, mis joodikil kinnipidäjäle üteldä om, sõs om autu man nokitsõminõ õkva õigõ puhkus. Niisamatõ om hää ütsindä kündmä vai villä koristama minnä.

    Küsse Saarõ Evar
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!

    Ettekandja himostasõ kõnõlda kõiki tõisi kiili pääle eesti keele!

    Soomõ prohvesri Virmavirta Jarmo eestläisi eesti keele häbendämisest (PM)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!