Nummõr' 112
Mihklikuu 26. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Määne Uma Pido tetä
  • Uudissõ
     
  • Haigõmajan kipõ röntgenimassin
  •  
  • Vahtsõnõ kodoluuraamat seto latsilõ
  •  
  • Karula näütüs Tarton
  •  
  • Kor´atas mälestüisi postitiist
  •  
  • Põlvan tulõ ökopido
  • Elo
     
  • Võõpson kalamiihiga kitsas käen
  •  
  • Lindal jakkus mälestüisi pikäst elost
  •  
  • Kaegõ no pinikuuti!
  • Märgotus
     
  • Rahmani Jan: häist asjust tulõ inämb kõnõlda
  •  
  • Bussipiätüisi nimmist
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Nigu Veneetsiän eläsi
     
    Ruitlasõ Olavi, Võõpso miis
     
    Põra elä ma joba tõist nädälit Võõpson, selle et üleilmastuminõ «sakk». Inämb ei raputa mu tarrõ hummogudsõ liinaliinibussi ja Herne poodi mant tulõja larm kah siiä ei küünü. Ma olõ seo nädäliga vällä puhanu. Olõ no pall’o parõmb inemine. Pall’o targõmb kah!

    Liinan oll’ dussinukk, siin om mul sann, liinan oll’ kats viletsät uibut, siin om ütessä kõrralist. Siin om viil kats pirni, aroonjit, kuionu kirss ja uma vaher. Panni tälle Jaan nimes, hummogu varra lää aida ja Vahtrõ Jaan sais ilosalõ ja kõsisõs... Ei julgu timä seest keväjä mahlagi nüssä, selle et egas mu Jaan määnegi lehm olõ-i.

    Viil om mul uma sitamaja – liinan pidi tuud kah naabriga jagama. Vii panni tarrõ joba sisse, selle et jummal om pääle uma poja viil ka hüdrohvoori loonu. Ja kõgõ lõpus sai vahtsõnõ suidsuahi kah valmis. A kuios viil. Meistrimiis es lupa puttu inne ku viie päävä peräst.

    Ei tiiä kuis tuu Mõisa Jürka rehkendä ei mõista? Liinan kats uibut, maal ütessä, uma sitamaja ja nii edesi… Ja õks olõvat elo liinan??? Mul om timä peräst murõ... ku tä nii ull’ om, rehkendä ei mõista, sõs varastõdas tä niimuudu jo pall’as. Ja ku Radissonin inämb süvvä ei jõvva, sõs tulõ, silmä maan, maalõ, odavamba elo pääle... A kiä tedä siin uut? Kiäki! Maalõ ei olõ ullel asja. Ma olõ siin Võõpson nädäli ümbretsõõri kaenu... üttegi ei olõ viil nännü… Siin mõistva kõik rehkendä, esiki poodimüüjä mõist!

    Võhandu jõõ kotsilõ oll’ mul edimält veidükene halvõmbat sorti mõtlõminõ, a no inämb ei olõ. Käve ütspäiv kalal, katõ tunniga sai kats ilosat haugõ ja paarkümmend ahunapoissi pääle. Kõtt jälki mitu päivä täüs. Lätsi kõrras Lämmäjärve pääle kah, a tuul oll’ väega suur ja tuud tivolit läts’ mu tsillokõsõ lootsigu jaos pall’os. Mullõ naas’ uma elokõnõ õkvalt armõdulõ miildümä ja kai, kuis kipõmbalt suurõ järve päält tagasi saa.

    A ku väega taha, sõida uma kerge mootorpaadiga kasvai Räpinäle puuti. Võta odavit pihve ja kanakoibõ. Vai turu päält sibulit. Väega mõnus. Nigu Veneetsiän eläsi. Tegeligult saasi jo Ilvesse Aapolõ kah õkvalt tarõ taadõ sõita ja tu-tuut tetä, a tuud ullust ma ei tii. Ilvesse Aapo om ütsikunnalõ tarbõlda inemine. Inne Räpinäl maa ja majju hinna nõsõma ei nakka, ku liin tuust holdost valla saa. Ma arva, et tä tulõsi vaihta pall’asvarastõt Mõisa Jürka vasta. Toogõ jobo siiä, siist omgi üts kõrralinõ tol’a puudu.

    Mis sa arvat?
     
     
    Summa lännü kosjasõit
     
    Märdikese Mart
     
    Tuu oll’ viil sügäväl stagna-aol, ku ma tüüti tuuaigsõn Ahja kolhoosin. Ku Koitu loi, jäi silmä üts tuu ao kotsilõ harva ettetullõv kuulutus, mis oll’ õkvalt vällä ütelden: otsi naist. Sis oll’ tuuaigsõ Koidu toimõndaja Esko Ennu puult tuu tahtminõ kuigi peenembält ja läbi lille kirja pant, a naasõvõtu-suuv oll’ õkvalt är arvada.

    Kirodi sis tuu aadrõsi pääle vastakirä: «Olõ vallalinõ Roosinupu Liisi Ahjalt. Taha miist. Mul om kats põrsast ja talvõ põhk. Taha teedä, pall’o sul rahha om, sis võinu leevä ütte kappi panda.»

    Nimi oll’ muidoki vällä mõtõld. Loi kirä ka tüükaaslaisilõ ja raamadupidäjä-naisilõ ette, panni posti ja nii lätski tuu meelest nii kolmõs-neläs nädälis.
    A naasõkuulutajal oll’ tõsi takan ja ütel vihmatsõl rehekuu pääväl oll’gi pikk mustan plekkmäntlin punnvõrriga miis Ahjal platsin.

    Kõgõpäält käve Roosinupu Liisit siden otsman. Et tan säändse nimega naist es teedä, sis puutõn ja peräkõrd tull’ kolhoosikontorihe.

    Tan küsse sis Roosinupu Liisit ja raamadupidäjä-naasõ kattõva ütstõsõ perrä kalitori pääle itsitämä...

    A tuud musta plekkmäntliga miist nätti perän Ahja pääl viinapudõlit kummutaman ja umma summalännüt kos’asõitu ütsindä kurva meelega tähüstämän.
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Provva pääliinan
     
     
    1980. aastidõ algusõn tull’ peris tihtsäle ammõdiasjun Tal’nan kävvü. Tuudaigu oll’ pääliinan naatu küdsämä pikki saiu, säändsit, midä Prantsusõ filmen näüdäti.

    Mõtli kah kodo kostis mõnõ säändse saia tuvva. Suur puut, kon noid saiu müüdi, oll’ keskliinast tsipa kõrval trammitii lähkün. Ussõ takan oll’ ilmadu pikk saba. Mu takan saisõ näütlejä Kargu Tõnu katõ tutvaga. Näide umavaihõlisõst jutust sai arvu, et nuu, kiä Tõnuga üten olli, olli timä sõbra Rakverest, kiä olõ-õs kah viil pikä saia maiku pruuvnu.

    Saia lõppi otsa õkva mu nõna all. Tull’ uuta, kuna vahtsõnõ sats puuti tuvvas. Es lääki kavva, ku poodiuss vahtsõst valla tetti. Rahvas trüge puuti, loe-es määnegi jäëekõrd inämb. Peräkõrd olli mul saia käen. Tulikuuma, nii et näppõ palodi.

    Panni saia rõivast ummõlduhe kotti. Tuu kott oll’ lühkene, nii et saia jäi pikält vällä paistma. Naksi bussijaama poolõ astma. Ma es saa kuigi kavvõhe minnä, ku jahhe õhu käen üts sai keskelt poolõs murdu. Sis tõnõ ja kolmas kah. Üle kolmõ saia es müvväki.

    Tramm logist’ müüdä. Ma julgu-es kohegi poolõ kaia. Sääne tunnõ oll’, et läbi trammiaknõ vaht’va minno kõik inemise, suu indsile. Kae no, ast piinükene provvakõnõ, küpär pään, moka vereväs värvidü ja korgõ kundsa astmisõ all! A käe otsan tilbõndas täl kott, mink seen omma poolõsmurdunu saiapätsi ku puuhalo rian! Ku kõrvalt säänest pilti olõs nännü, mine tiiä, olõs vast eski naardnu.

    Valpri Liina
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Tiganiku puut
     
    1980. aastidõ algusõn tull’ vabariiklikku Rahvakontrollikomiteehte kaibaminõ: Võro rahvakontrollikomitee esimehe Tiganiku (vist Ülo oll’ timä nimi, ammu jo puhkama lännü) esä oll’ küläkapitalist, pidi kodanligun Eestin puuti ja ekspluatiirse Haani miihi. Tuu küläkurnaja kotsilõ om esiki laul olõman, et tä es anna süvvä, a lubasi tüüinemiisil, kiä lubjakivve vidi, leeväpalokõist silgusuulvii sisse hämmädä…

    Talinast kävegi kontroll Võron. Kõnõldi ja panti kirja, et seol Tiganigul, kes om põra Rahvakontrollikomitee esimiis, ei olõ mitte määnestki pistmist Tiganiku poodiga….

    Rajoonijuhtõl sai õkva kergemb.

    Märdikese Mart

    Mis sa arvat?
     
     
    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Es püsü paigal

    Viiekümendil aastil tsill’okõisi maarajoonõ aigu oll’ egäl rajoonikeskusõl ka uma aoleht. Tüüväega oll’ nigu oll’: olõ-õs tuudaigu välläopnuid as’amiihi nii väega võtta. Üte säändse aolehe piltnigus oll’ üts esiopnu as’amiis. Pildi tulli täl kehväste vällä, a piltnik selet’ tuud nii, et inemine liigut’ hinnäst.

    Ütskõrd kuuli är korgõ ammõtnik ja lehetoimõndus taht’ matusõpilti lehte. Tõsõl pääväl vei piltnik suurõ paki lehepilte toimõndaja kätte, tellidü matusõpildi tõisi hulgan.

    «Udupilt!», pahand’ toimõndaja, ku kai ülesvõtõt korgõst ammõtnigust kirstun. Pildistäjä kullõl’ tuud juttu kavvõmbast, tä es näe, määnest pilti toimõndusõ ülemb parajahe kai.

    «Mis ma tetä sai, tä jo liigut’ hinnäst,» ütel’ piltnik. Ja et toimõndaja tedä iks uskma jääsi, ütel’ viil: «Es püsü tõnõ sukugi paigal!»


    Mustlasõ muud

    Vanastõ, ku Võron oll’ sann Vahtsõn uulitsan (eesti keeli Uus tn), pidi inemise kõgõ kavva sannasaban saisma, inne ku mõskõ saiva.

    Ütskõrd liugõli jäl ilmadu pikk saba kassaluugi poolõ. Ussõst astõ sisse mustlanõ ja läts’ ost’ õkva piledi. Inemise naksi pahandama.

    «Mis mustlanõ ma sis inämb olõ, ku nakka tan ti muudu saban saisma,» naard’ mustlanõ ja ast’ sannaruumi sisse.

    Mis sa arvat?
     
     
    Hüvä nõu
     
    66 värmi langa

    Sügüse korjus pall’u sibulakuuri hoidussidõ sissetegemisega. Hoitkõ koorõ alalõ ja ku noid om korjunu mitu hääd ruhmigutäüt, sis saati värvi villast langa.

    Ku om rohkõmb kuuri kokku korjunu, sis saati juba salli vai kampsi är värvi. Mul om sibulakuuriga 15 pruuvi värvit. Om nii rohiliidsi, pruunõ ku kõllatsit tuunõ.

    Ku langa omma keenü, tulõ värvivii sisse kinnütäjät panda. Ma olõ pruuvnu magneesiumsulfaadiga, tsitrunhappaga, hapõndõdu kurgi suulviiga, booraksiga, vaskvitriooliga, vasõsulfaadiga ja viil muugagi. Nuu värvidü langa sünnüse ütstõsõga väega häste.

    Kokku om mul proovit 66 pruuvi. Olõ värvnü paldõrjaniga, marju puhastamisõst perrä jäänü prahiga, lepä ja kõo koorõga ja viil mitmõsugumaidsi varsi ja lehtiga. Hääd pruuvmist!

    Kruusamäe Maimu
     
    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
     
      
     Uma Lehe sõbõr!