Nummõr' 112
Mihklikuu 26. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Määne Uma Pido tetä
  • Uudissõ
     
  • Haigõmajan kipõ röntgenimassin
  •  
  • Vahtsõnõ kodoluuraamat seto latsilõ
  •  
  • Karula näütüs Tarton
  •  
  • Kor´atas mälestüisi postitiist
  •  
  • Põlvan tulõ ökopido
  • Elo
     
  • Võõpson kalamiihiga kitsas käen
  •  
  • Lindal jakkus mälestüisi pikäst elost
  •  
  • Kaegõ no pinikuuti!
  • Märgotus
     
  • Rahmani Jan: häist asjust tulõ inämb kõnõlda
  •  
  • Bussipiätüisi nimmist
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Bussipiätüisi nimmist
     
    Andkõ teedä, ku ti bussipiätüsel om nimi võlssi
      
     
    Saarõ Evar 
      
    Bussipiätüse omma sakõstõ ainukõsõ sildi tii veeren, miä andva edesi vähämbide kotussidõ nimmi. Tuuperäst omma nä tähtsä kotussõnimmi hoitja ja inemiisi arvusaamisõ kujundaja. Manutulõja uskva tuud nimme, midä nä sildi päält lugõva. Ka vana paigapäälidse juhatasõ tiid bussipiätüisi abiga.

    Võromaa bussipiätüisi nime naksi kujunõma umbõs viiekümne aasta iist. Sõs viil tiidevalitsusõ mehe tundsõva häste paigapäälist traditsiooni ja sõitsõva esi kah tõnõkõrd bussiga. Tuuperäst omma naa nime algusõst pääle väegagi rahvakiilse, miä tuust, et võro kiil om näist vällä kraasit.

    Mille mõni nimi mõtsa lätt? Üts päämine põhjus nimmi võlssiminekis om olnu tuu, et ku vahtsõt tiid tetti, viidi ka piätüs tõistõ paika. Vanan-Koiolan oll’ üts piätüs tõtõstõ kunagi Luiga maja man, a tuu kotus om väega kavvõn parhillatsõst Luiga piätüsest Võro tii veeren. Maaritsan kaubõl’ Pedak hindä tarõ manu piätüse, a vahtsõ tii veeren olõ-i Pedaku piätüsel määnestki põhjõndust, sääl om kõgõ lähembän hoobis Jakobi talu. Piätüisi kogõmalda ringinõstmist tulõ kah ette, nigu Võro Kosõl, kon Kirepi piätüs om kolinu Kirepi veski mant mäe pääle ja Aiandi piätüs aiandi mant ala veski manu.

    Tõnõ hädä om täämbädses kaonu kolhoosinimmiga. Sabõrna lähkün Palutaja külän om piätüs Tulevik. Antsla vallan Rimmi külän muudõti kolhoosinimest saad piätüs Jüriöö 1990. aastidõ algusõn Rimmis. A 2001. aastal ilmu sildi pääle jälleki Jüriöö nimi.

    Tõnõkõrd om nimi lännü võlssi tiidmäldä põhjusõga. 1996. aastal ütel’ Räpinä vallavanõmb Hirmo Inge, et näide vallan om üts tõtõst ärtsurgit kotussõnimi:«Mõõnestu» bussipiätüs Tartu tii veeren. Tuu piätüse mant käü tii Määrästü turbasuu pääle, määnestki Mõõnõstut ei olõ kunagi olõman olnu.

    2006. aastagal es olõ tuud nimme iks viil är parandõt, kuiki säädüs sääd just umavalitsusõ bussipiätüisi nimmi paikapandjas. Vahel om vallavalitsus õigõ piätüsenime saamisõs esiki api andnu, ku inemise esi asja ajava. Näütüses Põlva valla Kähri kolgan aeti nii kavva kiusu võlss piätüsesildi Puskaru küla vasta, ku saadigi Laanõ külä nimi sildi pääle. Süküskuu algusõn käve lehtist läbi uudis, et sõiduplaanõlõ tetäs nellä aastaga ütine andmõbaas. Et sõs saa egäüts puutrist kaia, kuimuudu kohe kõgõ parõmbidõ sõita ja suurõn liinan ka piätüsen tabloo päält kaia, kon timä buss parajalõ om ja ku pall’o ildas jääs.

    Tegeligult om bussiliine andmõbaas joba põra internetin määndselgi kujul olõman: http://ytra.visio.ee/YTRA.html. Päämine hädä om tuu, et ku ma kiroda sinnä tsihtpunktis uma piätüse nime, ütles andmõbaas, et säänest ei olõ.

    Üle Võromaa lövvüs peris hulga piätüisi, minkal om Maantiiammõdi perrä üts nimi, ütistranspordi andmõbaasin tõnõ nimi ja sildi pääl viil hoobis kolmas nimi. Tuuperäst olnu väega hää, ku egä valla volikogu ummi bussipiätüisi nime virka är kinnitänü. Valla otsus liigus edesi kotussõnimmi registrile. Ku registri kahtlustas, et vald om ülepääkaala mõnõ «Mõõnestu» är kinnitänü, küsüs tä kotussõnimenõvvukogu käest api ja hoolõtuhe tettü otsus saadõtas valda tagasi vahtsõst ülekaemisõs.

    Mul om Võromaa ja Setomaa inemisile palvõ: kirotagõ Umalõ Lehele, kon kottal ti meelest määndsegi bussipiätüse nimi tävveste võlssi om trehvänü vai parhillatsõst parõmb võisi olla. Pankõ kirja ka ettepanõkit, midä naada pääle piätüisiga Nõude, Metsavahe, Töökoja jms.

    Ettepanõkist annami teedä vallavalitsuisilõ. Mõni nal’akamb lugu piätüsenime vussiminekist kõlbas kindlalõ ka tõisi Uma Lehe lugõjidõ jaos är trükki.
     
    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
     
      
     Uma Lehe sõbõr!