| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Rahmani Jan: häist asjust tulõ inämb kõnõlda |
| | | | | | Rahmani Jan sai timahavadsõ Kangro kirändüspreemiä. | | | | |
Minevä kolmapäävä otsust’ Kangro-nimelidse kirändüsavvuhinna tüürühm (komisjon), et timahavadsõ preemiä saa Rahmani Jan (31) suvitsidõ võrokeelitside näütemänge «Painaja» ja «Sõit» iist.
Sait Võro Maavalitsusõ käest Kangro preemiä ja olõt no sõs innembä avvuhinna saanu inemiisiga üte pulga pääle nõstõt. Kuis tundus, ja kas tuu preemiä tull’ varra, ilda vai õkvalt umal aol?
Mul om sääne tunnõ, et taad preemiät om antu päämidselt katõ as’a iist: elotüü iist ja võro keele ja kultuuri edendämise iist täämbädsel pääväl. Elotüü iist külh viil preemiät saia es tahtnu, tuu tähendänü, et koolõt pia är. A taa preemiä omma muiõ hulgan saanu Kauksi Ülle, Kõivu Madis, Kama Kaido, Ruitlanõ, Contra, kõik taa võro keele as’a ajaja. Ao mõttõn ma ei mõistaki midägi üteldä, vast sis om õigõ aig.
Kõnõlõ vallalõ, mitu raamatut, laulu ja näütemängo sa kirotanu olõt?
Ma olõ kirotanu vähembält üte uma luulõraamadu, tuu oll’ 1997 aastagal «Vasõst vas’k». Ütsindä olõ kirotanu ka latsiraamadu «Vävvä», miä ilmu 2005. aastaga lõpun. A inämbüse as’ust olõ ma avaldanu mõnõ kambaga. Laaksoneni Heliga katõ pääle om «Maapuupäiv» (2000 ja 2005), sis om viil Ilvesse, Pulga, Contra ja Ruitlasõga raamat «Viie pääle», miä tull’ kah 2005. aastagal vällä. NAK-i kogomigõn «Hea Raamat» ja «Emajõe kondor» om ka mu juttõ olnu. Ja muidogi Võro-seto tähtraamatin.
Laulõga om nii, et noid olõ kah mitu tükkü kirotanu. Ummamuudu «Kõnõtraati» tiidvä kõik, sis viil «A mille», midä vanast kah Ummamuudu laulsõ. A vahtsõl aol olõ võtnu kätte ja esi laulma naanu. Sääne kollektiiv nigu Ilves, Pulk ja Rahman sai õkvalt plaadi valmis, sääl laula kolmõ vai nellä laulu, esi olõ tennü sõnnu ja mõnõ viie kah.
Näütemänge olõ kirotanu viimätsel aol, naid om nii 3-4 tükkü. Suvõl oll’ «Sõit» Tartun, tuu tulõ vast tulõvaasta Võrolõ ja Põlvalõ kah. «Painaja» oll’ kah seo suvi Väimelän, sis Mõnistõ jaos kiroti näütemängu «Kolm karru» ja «Painaja» algkäsikiräst tei üte latsinäütemängu kah, tuu nimes sai «Vaivaja».
Ja määne hindäle kõgõ inämb süäme perrä om?
Hindäle tundus, et viimätse ao töiest kõgõ suurõmb, tähtsämb ja põnõvamb asi om olnu plaadi «Murõt ei olõ» tegemine. Tuu sai sääne plaat, kon om pääl 12 ilosat võrokeelist laulu. A tuu ei tähendä, et ma muud inämb kirota ei taha. Taha tetä häid luulõtuisi ja näütemänge ja võiolla et juttõgi, õigõt laulumiist must vast õks ei saa. A laulminõ om kah põnnõv.
Loet Eesti Raadion võrokeelitsit uudissit. Midä tuu sulle hindäle and ja kuis vastakaja omma olnu?
Raadiosaatõ omma käünü joba aastak aigu, üle katõ nädäli tõõsõpäivist, samal pääväl, ku tulõ Uma Leht.
Raadio om sääne tõistmuudu asi, piät hää helü olõma ja mõistma ilosahe lukõ. Mul võinu helü parõmb olla, a kuigi saa õks är. Säänest vastakajja kuulõt õks niipall’o, et ma raadiost kuulsõ, halvastõ olõ-i üteldü, häste vast paar kõrda om.
Raadiosaadõ om lühkü, kokko 11 minotit ja mu jaos om tähtsä tuu, et saa saatõ lõpun mõnõ võrokeelitse laulu mängi.
Olõt jo kõgõ sääne viltega maapoiss olnu ja käkit hinnäst Kärgulan, a perämädsel aol mugu tsolgutõdas sinno televiisorin ja raadion ja aokirändüsen. No kääneti viil preemiä kah sälgä. Kuis vasta piät, mis avitas?
Rassõ om, a tuust olõs kah hallõ, ku näütüses «Murõt ei olõ» plaat jäänü kohegi varjo, õnnõ mõnõ ütsigu fänni kullõlda. Mu meelest omma sääl nuu laulu inämb väärt. Niisama om tüküga «Sõit», rahvalõ om tuu väega pääle lännü. A ku reklaami ei tii, ei mõista kiäki küssüki. Nii et hädä ja vaiv tuu hindä näütämisega om, a hää as’a jaos olõ valmis. Muu elo veidükese kannatas.
Vot, tahtsõgi küssü, et kuis tarõehitüs lätt?
Mis tä lätt, sisse saimi är kolitus, a tetä om viil ütsjago. Keväjä ütle, kas külmässi är vai ei.
Aho teit kah esi?
Üte aho tei esi, tõõsõ teivä as’atundja. Keväjäs om nätä, määne hää ja määne ei.
A kuis loominguga om? Midä vahtsõt tulõ?
Loominguga om sääne lugu, et esi nii väega es tennügi kõrraga midägi, puhanu vahepääl, a mänetseri ja muu as’apulga ajava pääle. Täpsembält viil täämbä ei julgu üteldä, a arva, et ka tulõva suvõ või nätä mõnda vahtsõt tiatritükkü, koh mul kah uma osa.
Ja et plaat om valmis, sis tuud tulõ viil tutvusta, nii et arvada või, et minno ja Pulga Jaani ja Ilvesse Aapot või lähembäl aol kongi lava pääl laulman nätä.
Latsiraamadu taha kirota, säändse umbõs, nigu Vävvä, seokõrd koprast, kiä jõõst vällä tulõ ja inemiisi man tohkõndas. Ja täämbä lasi är raami üte uma õlimaali, tõõnõ om kah, nii et võiolla pidänü kunagi noist katõst üte näütüse pistü pandma. Üts Räpinä miis om kah väega mitmõ ala pääl, ega maki kehvemb olla ei saa.
Küsse Ilvesse Aapo
| | Mis sa arvat? |
|
|
|
