Nummõr' 112
Mihklikuu 26. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Määne Uma Pido tetä
  • Uudissõ
     
  • Haigõmajan kipõ röntgenimassin
  •  
  • Vahtsõnõ kodoluuraamat seto latsilõ
  •  
  • Karula näütüs Tarton
  •  
  • Kor´atas mälestüisi postitiist
  •  
  • Põlvan tulõ ökopido
  • Elo
     
  • Võõpson kalamiihiga kitsas käen
  •  
  • Lindal jakkus mälestüisi pikäst elost
  •  
  • Kaegõ no pinikuuti!
  • Märgotus
     
  • Rahmani Jan: häist asjust tulõ inämb kõnõlda
  •  
  • Bussipiätüisi nimmist
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Hr Ruitlanõ!
     
    Minno huvitas, määndsen koolin ti olõti opnu? Kas sääl opati säändsit sõnno, nigu ti Uma Lehe jutõn pruugiti? Sisu või olla kutaht pääväkõrralinõ, a kiräviis om lihtsäle prosta!

    Ti ku rahvaliitlanõ laimati umma vastasparteilast ilõduidõ sõnnoga. Neo külh ei passi poliitikahe, nigu ka Reiljanidõ uma. Poliitiga om ilma tuuldagi arvostamist väärt. Ku ma olõ seoniaoni olnu Keskeräkunna ja Savisaarõ vastanõ, sõs prõlla ei hinda ma ka Rahvaliitu iinotsan Reiljanidõga. Reiljan om jo prõllaki Savisaarõ kannupoiss, kiä ei mõista esisaisvalt midägi otsusta. Täl ei lastaki tuud tetä. Savisaar pruuk tedä är nigu Rüütlitki, kellel olõ-i olnu määnestki kimmäst saisukotust. Om iks määnegi ümärik jutt, millest peräst kullõmist saaki-i arvo, midä tä tahtsõ üteldä.

    Umma Lehte või viil lukõ, a ti artikli jätä ma kõgõ viimätses, selle et om jo teedä, et egän artiklin omma kimmähe säändse sõna nigu s..t, p...e, p..k jne. Eriti ropp oll’ viimäne artikli (12.09). Kost ti tiiäti, midä Ilves vällämaal tekk’, kas «kõhvits’ munnõ» vai ei?! Eks olõ tiiki tuud tennü! Kõgõlõ pand krooni lausõ, kos lastas s..t suidsupääsläse päähä sata. Mi uma Eesti rahvustsirku niimuudu mõnita?! Saa-i tuust kah arvo, määne mõtõ seon lausõn ülepää seen om? Minku sõs joba mõni kipõn ti taldrikuhe!

    Lehelugõja Põlvast

    Mis sa arvat?
     
     
    Umma süüki võisi inämb müvvä
     
    Setomaal Taarka etendüsel pakuti vaheaigu õks umma süüki ja juuki. A ku Võrol oll’ sääne suur üritüs nigu folkloorifestival, sis pidi iks nosima friikartolit ja snitslit.

    Ka muido olõ-i Võro söögikotussih väegä umma süüki nätä. Tegeligult võisi üritüisi kõrraldaja märki, et ku Võromaal om pall’o rahvast kuuh, sis võisi pakku inemiisile õks umma süüki. Egä tuu väega rassõ olõ-i – Võromaa visioonikonvõrentsil oll’ tuust näüdüs jo olõman ja peris hüä oll’ maitsa.

    Tõnõ asi viil: ku folkloorifestival om joba Võrol, sõs võinu õks ummi pilli- ja laulumiihi kah rohkõmb lava pääle panda. Näütüses õdagudsõ simmani: ega mul olõ-i midägi Karavani vai Untsakidõ vasta, a meil om jo hindäl kah Lõkõriq, Pulga Jaan, Ilvese Aapo...

    Nigu om egäsugutsist uuringist vällä tulnu, om võro kiil Võromaalt vällänpuul inemiisile häste tiidä asi ja taad piäsi viil rohkõmb pruukma. Panda kokko uma süük ja võro kiil ja noid rohkõmb tarvita.

    Visioonikonvõrendsi ja muu tarku inemiisi kokkosaamisõ vast ommaki tuus, et säändsist mõttist kõgõ parõmba as’a üles löüdä. Ettevõtja ja tõõsõ as’amehe pruuvva sõs noid ello viiä.

    Punamäe Hillar Võro liinast

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
     
      
     Uma Lehe sõbõr!