Nummõr' 111
Mihklikuu 12. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Vana ehitüs moodun
  • Uudissõ
     
  • Suurõmb toimõtulõgitoetus: hää ja halv ütekõrraga
  •  
  • Roosiku laadulõ tulõ jäl elo sisse
  •  
  • Ilo ja häädüs olõ-i viil ilmast kaonu!
  •  
  • Suguvõsa-huviliidsi oodõtas Võrolõ
  •  
  • Ivaski Alberti kirätöie ja pilte näütüs
  • Elo
     
  • Ivaski Albert 100
  •  
  • Sügüsene Lapimaa om helde
  •  
  • Külä ütine postkast
  • Märgotus
     
  • Ku palgast kõnõlõ-i...
  •  
  • Kanepi Leeni: olnu hää, ku Järvekülän viil kuul olõsi!
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Kanepi Leeni: olnu hää, ku Järvekülän viil kuul olõsi!
      
     
    Rõõmsamiilne Leeni eläs parhilla Haki külän üten tütre Eeviga. 
      
    Parhilla om kuulõ väega veitüs jäänü. Mu imä Olli ütelüse perrä pidi näid olõma pall’o inämb. Timä esi käve Viitinä koolin, a tiid ka hulga latsiga Järvekülä kuuli ja ütte elon olõvat inemist, kes sääl om käünü.

    Mul tull’gi sõs mõtõ imäga Kanepi Leeni puul kävvü ja küssü mõnõ küsümise tuu ao kooli kotsilõ. Leeni om sündünü 18. vahtsõaastakuul 1914. aastagal.

    Pall’o tulõ aigu tagasi kerri su koolitii algustõ? Vana ollit, ku kuuli lätsit? Mitu talvõ koolin kävet? Kuna sügüse alostit ja keväjä lõpõtit? Tullit pääle koolipäivä kodo vai jäit üüses kah? Oll’ kavvõl koolin kävvü? Midä sul koolinkäümisest meelen om? Sai vast pall’o küstüs...

    No midä mul sõs meelen om. Käve koolin kolm talvõ. Koolitii es olõ pikk, umbõs puultõist kilomeetrit oll’ koolitarõni.

    Ma elli ummi sugulaisi maa pääl, kos mul oll’ väigukõnõ majakõnõ. Ma hummogu lätsi ja õdagu tulli kodo tagasi.

    Tuudaigo oll’ õks tallõn pall’o tüüd, tuuperäst alostõdi sügüse koolitüüga pääle talotüü lõppu ja keväjä lõpõtõdi kuul talotüü algusõ aigu. Olli kümneaastanõ, ku lätsi kuuli.

    Kas sait viil koskil koolin kävvü pääle Järvekülä?

    Es saa. Kasuimä Anna kuuli är. Sõs elli esäga nikani ku tä kuuli ka är. Jäi ütsindä, olli ütsik lats ja sõs võetigi minno Kährile Kilgi Tanila (kes oll’ mullõ uno) ja Leena mano.

    Ütlit inne, et kävet koton. Sõs sa vast ei tiiä, kuis oll’ noidõ latsiga, kes kavvõmbast olli. Kos nä magasi?

    Olõkottõ pääl. Hummogu panti koti ütstõsõ otsa nukka ritta ja klassitarõ oll’gi oppamisõs valmis. Koolin käüti Viitinäst nikagu Ristemäeni vällä. Ka Saarlasõ latsõ käve. Pullilt – parhillatsõst Haki küläst – kah.

    A kes latsi perrä kai?

    Üts kuulmeistri oll’. Hollman. Täl oll’ koolimajan kortõr. Tä kaigi latsilõ perrä. Defitsiit oppaja oll’ – tull’ kõgõga toimõ.

    Oppaja opas’ kõiki ainit. Midä opati? Kuis sai üts oppaja kõigin klassõn ütekõrraga kõiki tunnõ anda?

    Tuun koolimajan oll’gi üts suur ruum. Üüse oll’ magamistarõ, päivä klassitarõ. Oll’ vist neli (vai oll’ kolm) rita pinke. Ega pingirida oll’ üts klass.

    Oppaja and’ edimädsen rian ülesandõ kätte, sõs tõsõn ja nii edesi. Nii käve küsümine kah. Järekõrran.

    Opati kõikõ: usuoppust, Piiblit kah, turniti, rehkendedi, lugõmist opati.

    Kuis turnsõt?

    Egäüts ummamuudu turnsõ. Suur mägi oll’ koolimaja man. Lasti mäest esitettüisi suusõga, nööri nõnan, millega suusõ tüüriti. Suusa olli nigu pütülavva, laja.

    Kas mäletät, kes suka üten koolin käve ja kes võiva viil elon olla?

    Siin lähkün ei olõ kedägi elon, kavvõmbalõ ma ei tiiä, kes koolin muka üten käve. Koolinkäüjist olli Kauksi, Aureli, Paltsepä: Hugo ja Valter. Kumb veli oll’ noorõmb, kumb vanõmb, ei olõ meelen. Linnasõ Ruut käve kah.

    No om seo asi tõtõst nii, nigu tuud kuuli es olnugi! Ummõhtõgi oll’! Kuna võidi tuu kuul ehitädä, latsilõ oppamisõs vallalõ tetä? No kasus tuu koolimaja kotusõ pääl mõts, tuu tähendäs, et koolimaia ei olõki inämb.

    Ei mäletä ehitämist täpsele, a ehitedi külh tsaarivalitsusõ aigu. Kuul võidi valla tetä inne edimäst ilmasõta.

    A kooli viimäne kevväi võisõ olla 1930. aastagal. Viitinä kuul oll’ tuus aos valmis, vast sügüse naati sääl käümä.

    A pääle koolimaja kinnipandmist vast kümme-viistõist aastakka oll’ viil katus pistü.

    Määne oll’ koolimaja?

    Ütekõrdnõ suur puumaja lastukatusõga.

    Sääl käve mitmõvannuidsi latsi üten klassin. Külh olnu hää, ku siin viil kuul olnu, a latsi ei olõ inämb eski Viitinä kooli jaos.

    Küsse Mandli Sulev


    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
     
      
     Uma Lehe sõbõr!