| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Ku palgast kõnõlõ-i... | | | | Oppaja tund hinnäst mi kandin kimmält, ku timä mõttit peetäs tähtsäs ja tedä kullõldas är |
| | | | | | Libliku Pille, Võro maavalitsusõ haridus- ja kultuuriosakunna juht | | | | |
Põimukuun kiroti aolehe tuust, et üle Eesti om õgal puul oppajit puudus. Mikandin olõ-i asi õnnõs peris kehv: ütski kuul es nakka koolitüüd pääle peris ilma ainõoppajalda.
A ka aoluulidsõ Võromaa kuulõ direktri piät vastama küsümüisile timä kooli olokõrra kotsilõ. Mi tahtnu, et kõik oppaja, kiä koolõn tüüd tegevä, olõsi oppajalõ tarviligu koolitusõga ja piäsi oppaja ammõdisäädüisist kinni. Ummõhtõgi om teedä, et kõigin koolõn tuu nii ei olõ.
Noorõ as’atundja olõ-i meid peris är unõhtanu – Lõunahummogu-Eesti oppajidõ perre tull’ mano kümmekund nuurt kooli- ja latsiaiaoppajat. Kuus oppajat Võromaa kotsilõ olõ-i pall’o, a ku läbi aastidõ kaia, sis seo nummõr om kõgõ inämb-vähämb sääne olnu.
Tähtsä asi om nuuri oppajidõ tugõminõ siin kotusõ pääl, et nä jääsi uma vällävalidu ammõdikotusõ pääle pikembäs aos. Seo as’a man omma väega tähtsä kooli vai latsiaia juhi, näide mõistminõ ja tahtminõ oppajat hää sõna ja täpsele paika pantuisi tüü-ülesandidõga tukõ.
Ku edimält meelütäs nuurt inemist pääliinast vai lihtsäle suurõst liinast kavvõmbalõ rahulik elo ja olõminõ, sis varsti muutus tähtsäs tuu, kuis timäga sääl rahulikun kotussõn ümbre käüdäs ja tahtminõ tunda, et tedä om sinnä vaia.
Tukõ ja häätahtlikkust tundva kimmähe neo oppaja, kiä omma edesi opma lännü: magistrikraati vai korgõkoolitust saama, midägi vahtsõt umalõ ammõtilõ kõrvalõ opma jne. Võro maakunnan om viimätsil aastil säändsit oppajit kõrrast inämb saanu, seo kooliaasta algusõn sai opmisõga ütele puulõ jõudmisõ puhul õnnõ suuvi 30 oppajalõ.
Et kooli- vai latsiaiatüütäjä tahtva hinnäst ka tulõvigun kooliga köütä, näütäs ka tuu, et katsast kooli-latsiaia juhtmisõ oppusõ läbitennüst inemisest poolõ ei olõ täämbä ei kooli ega latsiaia juhatusõn, a pidävä taad edespite tähtsäs. Tahtnu luuta, et nn koolijuhtõ reserv nakkas vahtsõst tegünemä. Sis mitte ettekirotuisi perrä, a hinge ja süäme perrä.
Tuust, määndse oppaja maakunna koolõn omma (vannus, tüükogõmus, eriala) ja määndsit vaia olnu (inglüse kiil, luudusõ-ainõ), om Võro Maavalitsusõl ülekaehus olõman. Keväjä saimi vastussõ, mille maakunna oppaja hindäle säändse ammõdi valisi. Uuringu tekk’ Mustmaa Ulvi, tuu oll’ timä Tarto Ülikooli ja Talina Ülikooli koolitusprogrammi «Karjääriteenuse põhialused» lõputüü.
Uurmistüüst võti ossa pia poolõ maakunna oppaja. 90 protsõnti oppajist pidä umma tüüd meeleperälidses, näil om seo ammõdi valimises olnu kimmä põhjussõ.
Säändsesama uurmistüü vastussõ saami varsti ka latsiaiaoppajidõ kotsilõ. Pääle tuud saa naada kuulõ ja latsiaidu juhtõga kõnõlõma tuust, kuimuudu säädi as’a nii, et meil olõsi tüül oppaja, kiä tundva umma tüüd egä nuka alt ja kuimuudu näid tukõ.
Perämädsel kooliaastal anni ka latsiaiaoppaja uma osa maakunna haridusõ arõngukavast märgütämise man. Pääle tuu näüdäs’ perämäne kooliaasta viil kõrd, et Lõunahummogu-Eesti haridusõn om ütentüütämine häste edenemä naanu – ütidse koolitusõ, opiplaanõ arotõlõmisõ, muu nõvvopidämise.
As’aligu vai ilosat juttu täüs edenemispaprõ, opiplaani ja muu tähtsä plaani jäävä suhvlihe, ku oppaja näide tähtsüsest arvo ei saa, hinnäst kimmähe ei tunnõ ja märgütämise mano kutsutu ei olõ.
Ideaalsõn koolin piäsi oppaja tüüaost õnnõ 40 protsõnti olõma oppaminõ. Ülejäänü aig pidänü minemä märgotamisõs, kõnõlõmisõs, arotamisõs. Vast sis tund oppaja, kiä tüütäs siin mi kandin, hinnäst viil kimmämbält, ku saa arvo, et tedä peetäs tähtsäs ja timä mõttõ kullõldas är.
| | Mis sa arvat? |
|
|
|
