Nummõr' 55
Hainakuu 20. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Opiti pille ja võro kiilt
  •  
  • Latsiga perride suvõpäävä Moos'ten
  •  
  • Kaika Suvõülikuul' tulõ Mõtsavelle talun
  •  
  • Loosi naasõ saiva nal'anõnnos
  • Elo
     
  • Nal'anaasõ võhm tege kadõdas
  •  
  • Vesi Salme: võrokõsõ omma kõgõ lahkõmba
  •  
  • Tulõ puutri-oppus tervüseviaga inemiisile
  • Märgotus
     
  • Kreeka tekk' Euruupalõ tagaotsaga äräq!*
  •  
  • Tammemäe Silver: veoautukrossin võistlõs miis' mehe vasta
  • Kirä
    Kagahii
    Aholämmi
    Perämäne külg
     
     
     
    Vesi Salme: võrokõsõ omma kõgõ lahkõmba
     
     «Võrokõsõ omma iks kõgõ lahkõmba inemise ilman!» kitse Toronto Võrokõisi Kuundisõ juht' Vesi Salme (80) nädäli iist, 12. hainakuu pääväl, ku kodokülä Sulbi rahvaga kokko saiõ. «Ja Võromaa om kõgõ ilosamb maa, eriti Sulbi.»

    Vesi Salme (näiopõlvõn Sikk) tunnist', et häie sõnno põhjusõs om innekõkkõ muidoki armõdu kodoigätsüs. A siskina ollõv tuu tävveste
    Vesi Salme (keskel) Sulbin üten vasta-võtjiidega (kuralt): Kääri Reet, Kuke Anne, Rosen-bergi Aivar, Sirv-laane Milvi ja Reimani Silja õigõ, et Kanada rahvas olõ-i nii sõbralik. Ja viimädsel aol koli sinnä mano peris võõrit – mustõ ja kõllatsiid.

    Päält sõta trehväs' Torontodõ uma 10 000 eestläst, näide siän peris pall'o võrokõisi ja algul olle Võrokõisi Kuundisõn üle 150 inemise. Parhilladsõs om näid perrä jäänü puul'sada – inemise koolõsõ ja noorõmba olõ-i inämb hindä juurist huvitõdu.
       
    Salme märk', et timä latsõ mõistva viil umma esivanõmbidõ kiilt, a latsõlatsõ mõista-i. A uma veri om iks uma veri ja tuuperäst saa-i Salme periselt kodo tulla, midä tä süämen suuv'.

    Sulbin sai Salme kokko küläinemiisi, näide siän katõ noorõ-iä sõbranna Kärssinä Virve ja Kongo Helmaga. Vannu pilte päält tulõtõdi miilde kunagiidsi sulbilaisi ja kaeti küllä.

    Salme kitse tublisiid Sulbi perrit, kiä omma talo vahtsõst üles ehitänü. «Elo om siin Võromaal kõvastõ edesi lännü,» võrdlõs Salme seosuvist kotonkäüki viie aasta tagodsõga.

    Salme käve seokõrd kaeman ka umma Kiitski talo kodomaia, mille timä esä ehit' 1930. aastal, ku Salme oll' säitsmeaastanõ. Et prõlladsõ elänigu olõ-i esiki maja ümbre haina niitnü ja laskva majal lagunõda, tuu tekk' timä meele kurvas.
    A mõnõ as'a omma Sulbin iks piäaigu sääntsesama ku 1944. aastal, ku Salme kai leeken Kärgula valla koolimaia ja pagõsi jalgrattaga Vinne väki iist, õnnõ suvõkleit' sälän ja sandaalikõsõ jalan.

    Keväjist häitses tuusama mäe pääl, kostkaudu Salme kuuli käve, iks viil perädü pall'o massalilli.

    Ja Sulbi talomiis' Rosenbergi Aivar om kõrda tennü vana magasiaida, kon noorõ inne ilmasõta tandsupitõ peivä. «Ait tundus prõlla külh suurõmb, ku ma mäletä,» nimmas Salme.

    Harju Ülle
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!

    Ettekandja himostasõ kõnõlda kõiki tõisi kiili pääle eesti keele!

    Soomõ prohvesri Virmavirta Jarmo eestläisi eesti keele häbendämisest (PM)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!