Nummõr' 55
Hainakuu 20. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Opiti pille ja võro kiilt
  •  
  • Latsiga perride suvõpäävä Moos'ten
  •  
  • Kaika Suvõülikuul' tulõ Mõtsavelle talun
  •  
  • Loosi naasõ saiva nal'anõnnos
  • Elo
     
  • Nal'anaasõ võhm tege kadõdas
  •  
  • Vesi Salme: võrokõsõ omma kõgõ lahkõmba
  •  
  • Tulõ puutri-oppus tervüseviaga inemiisile
  • Märgotus
     
  • Kreeka tekk' Euruupalõ tagaotsaga äräq!*
  •  
  • Tammemäe Silver: veoautukrossin võistlõs miis' mehe vasta
  • Kirä
    Kagahii
    Aholämmi
    Perämäne külg
     
     
     
    Nal'anaasõ võhm tege kadõdas
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
     
    Loosi nal'anaisi pääligu Tomsoni Viive (57) võhma and imehtä: tä tege nall'a, juht' küläello, hoit latsõlatsi ja ku vaia, katt säändse pidolavva, midä ka suurõmba süüjä jõvva-i pall'as süvvä.
     
     Ku nädäli iist Viivet Võrolt kodo Luusi sõiduti, kaivas' tä, kuis nal'ategemise man väega vajalik abimiis' – 1987. aasta Mitsubishi Galant – tä mõnõs aos maaha jätt'. Kolodavitsa Nal'anõna konkursilõ minekil, õkvalt sis, ku Viive üten Helve ja Kaiega küläsildi mano joudsõ, murdu auväärt massinal puul'telg'. Õnnõs löüdü paiga pääl
    Tomsoni Viive üten ummi pinne, Tommi ja Sämmiga. häid inemiisi, naasõ pässi esinemä ja tutva inemine tõi autugi kodo är.

    «Kos mi kandin om iks häid inemiisi – koskil olõ-i abilda jäetü!» seletäs Viive, kiä om
    kõva staa˛iga roolikäändjä – seo suvi saa 32 aastakka juhilupõ. Loosi nal'anaisi om kutsut esinemä piä egäle poolõ üle laja Võromaa ja Setomaa, Viive auto om olnu iks tuu, miä nal'ategijä kohalõ sõidutas.

    Lava pääl om Viive esinenü joba säidse aastakka. «Algusõn oll' meil päämine laulminõ, a üts' neli-viis' aastat olõmi Kaie, Helve ja mina nüüd tuud nal'avärki tennü,» seletäs Viive. «Olõmi iks edesi arõnu, algusõn olli pala pall'o pikä, a nüüd tunnõmi parra pikkusõ esi är. Vahepääl jõulu-aigu oll' kats' esinemist päävän, meid kutsuti egäle poolõ.»

    Viive eläs ütsindä ja nal'ategemine om egäpääväelolõ hääs vaheldusõs. «Muido lätt väega igäväs är, a nii näet inemiisi,» seletäs tä. «Vanastõ ma pelksi lava pääle minnä, a nüüd ei sekä tuu, midä rahvas või mõtõlda.» Näütüses miildüs tälle Kaiega, kiä om miihirõiva sälgä ajanu, tandsu keeruta. Tuu tege Viivet esiki tsipakõnõ kadõdas, kuis sõbranna mõist vanamiihi tandsustiili perrä tetä!

    Viive jutustas, et kuvvõ aasta iist Loosi kodokandipääväl ütel' tälle inneskine koolidirektri Saarõ Eevi: «Ma olõssi kõkkõ usknu, a Viive – sa lava pääl!?» Naid sõnno pidä Viive esi väega suurõs tunnustusõs.
    Viive om prõlla Loosi külävanõmba kotussõtäütjä. Kõrraldas pitõ, kohe tulõ-i õnnõ Loosi rahvas, a ka inemiisi Suuküläst, Tabinalt, Vahtsõliinast. Rahvamaja ruumi saiva ilda aigu remonditus ja tan om hää pito pitä.
    Seo aasta suurõmbas ettevõtmisõs om Viivel kodokandipäiv 24. hainakuu pääväl. Taha kuts Viive kõiki Loosi kandi inemiisi kokko saama ja pito pidämä.

    Kuis Viive niipall'o jõud? «A mul eläjit inämb olõ-i, õnnõ kats' pinni, kats' kassi ja säidse kanna,» seletäs tä. Pääle tuu avitas Viive kolmõ last ja nellä latsõlast.

    Viive om ka välläop'nu kokk ja ku sõprul-sugulaisil pidolauda vaia, sis tege Viive iks kats' kõrda suurõmba lavva, ku mõistõtas arvada. Viive «virmasüük'» om Napoleoni kuuk'. Tutva kitvä, et taad mõista-i kiäki tõnõ nii hääd tetä.

    «Mõni om sündünü kokk, a ma olõ op'nu,» seletäs Viive. Umal aol oll' tä kokk Võrol sööklan ja Päkäpiku latsiaian, a ku tervüs inämb vasta es piä, tull' är.
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!

    Ettekandja himostasõ kõnõlda kõiki tõisi kiili pääle eesti keele!

    Soomõ prohvesri Virmavirta Jarmo eestläisi eesti keele häbendämisest (PM)


     
       
     Uma Lehe sõbõr!