Nummõr' 110
Põimukuu 29. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
    Pääleht
     
  • Võro mängu internetin
  • Uudissõ
     
  • Lõõdsapido Võro liinan – Teppo avvus mängiti säidsmendät kõrda
  •  
  • Sibula- ja kalalaat Lüübnitsan
  •  
  • Ehitämisoppus Karulan
  • Elo
     
  • Mõtsaülembäst pinikasvatajas
  •  
  • Võro tütrigu suvõkursus ekvaatori pääl
  • Märgotus
     
  • Metsuri Marje: andminõ tege ilma parõmbas
  •  
  • Küläkiil ja liinakiil
  • Aholämmi
    Kagahii
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
    Võro tütrigu suvõkursus ekvaatori pääl
     
    Lauritsa Leelo
      
     
    Sandra (hääd kätt tõnõ) «vahetusperrega» mägijärvi man. 
      
    Seo suvi pässi neli nuurt inemist Eestist kuvvõs nädälis Ecuadori suvõkursusõlõ, üts näist oll’ Võro tütrik Teppo Sandra (17) Miina Härma Gümnaasiumi 12. klassist.

    Üttekokko oll’ YFU programmiga Ecuadori päsnü kamban ütesä inemist, üts viil Belgiäst ja neli Ameerikast. Ecuadori pääliinan Quiton (miä omgi piaaigu ekvaatori pääl) elli egäüts uman «vahetusperren».

    Suvõprogrammi üts osa omgi oppi kiilt ja nätä tõsõn kultuurin elämist seestpuult. Nuu perre «kasulatsi» võtmisõ iist rahha es saa, nii om egäl perrel määnegi muu huvi.

    «Mu pere oll’ mõtõlnu, et võtva kellegi imäle seltsis,» kõnõlõs Sandra.

    «Edimädse nädäli es olõ kerge, kävemi üten muusõumõn ja muial, a ollimi pall’o vakka: ma es mõista hispaania kiilt, timä es mõista inglüse kiilt. A egäpäävätsist as’ust kõnõlõma nakkaminõ es võtaki tegeligult kavva aigu. Paari nädäli peräst läts’ muidoki nii, et pall’o inämb sai üten oltus perrepoigõga. Noidõga piämi siiämaani kirävahetust.»

    Sandra opp luudusklassin, hoit väegä eläjit ja om ka Loomakaitse Seltsi liigõ. Pääle gümnaasiumi lõpõtamist om täl plaanin minnä opma veterinaariat.

    Üts tahtmiisi oll’ täl kävvü ka mõnõn säälsen eläjide vaëopaigan. Tull’ vällä, et Ecuadorin om noid ülepää õnnõ kats tükkü, a noist üts juhtu olõma õkva tuusama uulitsa pääl, kon tä elli ja Sandral õnnistu hinnäst sinnä abilises tüüle kaubõlda.

    Perrin eleti eräle, a terve punt sai kokko kultuuriekskursioonõ aos ja üten olti neli päivä Galapagosõl, kon suurõmbit saari om kuustõist, pääle tuu hulga vähämbit.

    «Mi saimi Galapagosõl olla nellä saarõ pääl, kõgõ kavvõmb Darwini uurmiskeskusõn. Eläjit-tsirkõ näimi pall’o: iguaanõ, laavasisalikkõ, hiidkilpkunnõ jne,» seletäs Sandra. Suvõkursusõ üts osa oll’ neli päivä Amazonasõ tsunglin. «Ku mõtsa jõudsõmi, oll’ õkva tunda, mille vihmamõtsa nimi vihmamõts om – kõrrapäält tull’ vesi kaala!» naard Sandra. Luudusklassin opjalõ om vihmamõts nigu kingitüs, sääl kasus pia neli viiendikku täämbädsit kasvusortõ. Kõiki üte kotusõ pääl muidoki ei näe, a egä kotusõ pääl om näid inämb ku küländ.

    Ecuador om mitmõ näoga maa, Sierran om üle viiekümne vulkaani. Sandra pruuvsõ kõgõ korgõmba – Cotopaxi – otsa ronni. «Lätsimi üles, tahtsõmi lumõni vällä jõuda. Kats sammu panõt ja joba tehkätät. Hirmsalõ külm oll’, katõ kilomeetri korgusõlt tullimi alla tagasi,» ütles Sandra.

    Kavvõmbahe jõudsõva nä Tungurauhal. Tuu vulkaan om Banosõ lähkün ja viimätsel aol podisõs peris kõvva. «Nätäl tagasi oll’ olnu üts veidü suurõmbat sorti purskaminõ. Respiraatori panti päähä ja kävvü tull’ pia põlvini tuha seen,» ütles Sandra. «Tuu bussiga, minka meid sinnä viidi, evakueeriti samal aol kotusõpäälitsit inemiisi är. Osa inemiisi jääs kodo, pelgäse, et ku peris hullus ei lää, et sis varastõdas tarõ tühäs ja kari är.»

    Pääle luudusõ om Ecuador ka varalidsõ rikkusõ poolõst väegä mitmõ näoga maa.

    Pia 80 protsõnti varra om 20 protsõndi inemiisi uma. Umbõs kats miljonit inemist eläs nii vaesõlõ, et ei jõvva egäpääväst süükigi tiini.

    «Ka Quinton oll’ kuritegevus kõik aig tunda. Meil es lubata päävälgi ütsindä välän kävvü. Säälsaman jäl jäi tervest reisist hää tunnõ ja veidükene hallõ oll’ tagasi tulla. Kuus nädälit om õkva sääne aig, et jõvvat kõrraligult sisse ellä – ja sis tulõt äkki joba tagasi,» ütles Sandra.

    Opilasvahetuisi kotsilõ löüd teedüst kodolehe päält: http://www.yfu.ee/


    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
     
      
     Uma Lehe sõbõr!