Nummõr' 110
Põimukuu 29. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
    Pääleht
     
  • Võro mängu internetin
  • Uudissõ
     
  • Lõõdsapido Võro liinan – Teppo avvus mängiti säidsmendät kõrda
  •  
  • Sibula- ja kalalaat Lüübnitsan
  •  
  • Ehitämisoppus Karulan
  • Elo
     
  • Mõtsaülembäst pinikasvatajas
  •  
  • Võro tütrigu suvõkursus ekvaatori pääl
  • Märgotus
     
  • Metsuri Marje: andminõ tege ilma parõmbas
  •  
  • Küläkiil ja liinakiil
  • Aholämmi
    Kagahii
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
    Võro mängu internetin
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
      
     
    Säidsmeaastanõ Punamäe Ode (kural) ja timä 10-aastanõ sõsar Liina pruuvõ kokko panda kildamängu-tsika. Tuu lähäki-es väega laapsahe, a peräkõrd panti tsiga iks kokko är. 
      
    Põimukuu keskpaigast pääle saava latsõ Internetin mängi edimäidsi võrokeelitsit puutrimänge – kildamänge (puslõ) ja meelenpidämisemänge (memoriin).

    «Mõtlimi mänge tegijidega, et naa omma hää kingitüs latsilõ ja abis võro keele oppajilõ kooliaasta alostusõs,» ütel’ mänge tegemist vidänü Võro Instituudi projektijuht Ojari Triinu.

    Kildamänge mängen saa kokko panda aoluulidsõ Võromaa kaarti, kõigi katsa kihlkunna rahvarõivapilte jne. Kildamänge om päält kolmõkümne ja kõik tüükäsu andas mängu mängen võro keelen.

    Meelenpidämisemänge om neli variantsi ja saa valli, ku rassõt variantsi mängi tahat. Meelenpidämisemängu lustligu pildi joonisç Räpinäst peri nuur kunstnik Platsi Liiso.

    Lustligu ütlemise avitasõ sõnno miilde jättä

    Egäle pildile om olõman vastusõkaart, mink pääl om pildipäälidse as’a nimi ja üts nal’akas ütlemine tuu sõnaga.

    Näütüses pinipildi paarilinõ om kaart, mink pääle om kirotõt «pini» ja lausõ «ütskõrd petät pinni kondiga, tõnõkõrd ei petä lihagagi». «Sääne mäng piäsi olõma peris põnnõv mängi ja avitama latsil võro keele sõnnu parõmbidõ miilde jättä,» kõnõlõs Ojari Triinu. «Seo oll’ väega suur ja hää üllätüs,» kitt vahtsit puutrimänge Harglõ kooli võro keele oppaja Kadaja Üllar. Timä sõnno perrä avitasõ neo uma keele oppamisõlõ üten. Tä arvas, et latsilõ miildüse mängu kah kimmähe ja lupa noid õkvalt võro keele tunnin pruuvi, ku kooliaastak pääle nakkas.

    «Muiduki nakkami mängmä, koolin om õnnõs sääne võimalus tävveste olõman,» ütles ka Antsla kooli võro keele oppaja Rebäse Liivia.

    Kildamänge saa mängi internetin, memoriinimängu piät mängi tahtja hindäle arvutihe tõmbama. Mängu internetist allalaatmisõ väikene oppus om tansaman olõman. Võrokeelidse puutrimängu lövvät aadressi http://wi.werro.ee/ päält. Mänge mano saa ka Võro Instituudi kodolehe (www.wi.ee) päämenüüst (link «latsilõ»). puutremang/
     
    Mis sa arvat?
     
     
    JUHTKIRI
     
    Harju Ülle, päätoimõndaja
     
    Kas võõra iks piät siiä tulõma?
     
    Eestin om määnegi punt «tarku», kiä tiidvä maru häste, midä mi rahvalõ vaia om – määne inemine piät saama presidendis, et om kõgõ õigõmb aig naada valima rahvuskalla, et euro piät saama mi rahas kasvai üle laipu jne.

    Olku no kallo vai presidendiga kuis om, a üts «tarku» mõtõ tege külh hirmu: et väega om vaia naada kutsma siiä võõrit tüüliisi. Mi inemise tahtva pall’o palka saia, palk nõsõs pall’o kipõstõ ja tuuperäst nõsõs inflatsioon kah. Ärimehe (eräkundõ rahalaiva) himostasõ väega euro tulõkit, a mi, eesti tüüinemise, sekämi.

    «Piämi harinõmä võõrtüüjõuga. Peräkõrd tulõ kirriv pilt mi eri nukkõ jaos õnnõ kasus,» and’ aoleht Võrumaa Teataja reformipoliitigu Atoneni Meelise mõtõt edesi. Tuu poliitik löüdse Võro liina visioonikonvõrendsil, et ka Võromaalõ om vaia võõrit, kiä tegevä väikumba palga iist inämb tüüd.

    Pelädä om, et samma miilt omma pall’o tõsõki poliitigu, õnnõ mõnõ «latsõsuu» julgõsõ tuud vällä üldä. Euro piät tulõma ja kipõstõ, masku tuu sis, miä mass. Kasvai mi rahva. Tuust, et tõsõ Euroopa riigi omma võõridõ tüüliisiga väega hädän, tahõta-i oppust võtta. Nuu riigi nännü hää meelega, et Eesti võtt üte jao sissetulõjidõ kuurmast ummi olgõ pääle. A kas mi iks piät «saksu» iin koogutama ja tegemä säänest kaupa, et «ukrainlasõ ja aafriklasõ teile, tohtri ja tiidläse meile»?

    Jah, «ütegi paugulda» alla anda om kerge, võidõlda rassõ. Ja võit olõ-i kimmäs. A vähämbält es olnu sis ummi latsõlatsi iin häbü.
     
    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
     
      
     Uma Lehe sõbõr!