Nummõr' 109
Põimukuu 15. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Suvõülikoolin oll’ hulga rahvast
  • Uudissõ
     
  • Karula laulu plaadi pääl
  •  
  • Kolmõ laulumehe plaat
  •  
  • Vana Võromaa kaart
  • Elo
     
  • Karilatsi muusõumi as’a saava umakeelidse sildi
  •  
  • Liivlaisi päiv Iren oll’ uhkõ
  •  
  • Palgiparvõtamisõst Koiva pääl
  • Märgotus
     
  • Ku eläs võro kiil, püsüs ka võro miil
  •  
  • Võro kiil ja kultuur katõ maakunna arõndamisõ ja edendämise plaanõ seeh
  • Kagahii
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
    Põlva ja Võro maavanõmba kõnnõ Kaika suvõülikoolin 11. põimukuu pääväl
     
    Ku eläs võro kiil, püsüs ka võro miil
     
    Klaasi Urmas, Põlva maavanõmb
     
    Ilma piteh hulgis ümbretsõõri üts suur hakklihamassin, midä kutsutas üleilmastumisõs vai ku võõra sõnaga üldä, sis globaliseerumises. Tuu massina terä om massikultuur, mis ütelt puult uma lihtsä ja silmänakkaja olõkiga, tõõsõlt puult nührü meelega, a teräväle ja kimmäle kõiki ilma rahvit uma kultuuriga ütesugutsõs massis taht tetä. Alosmõtõ om lihtsä: kõik müümise jaos!

    Kuimuudu tuu as’a vasta naada ja kas ülepää om vaia vasta naada? Mille mi es võinu kaia ütesugutsit klantsaokirju, kullõlda ütesugust tümpsu, murrõlda vigast inglüse kiilt jne. Mu vastus om kimmäs ei, selle et sis mi olõgi nigu üts üteline hall mass, kes vaht ümbretsõõri, suu ammulõ pääh ja mõttõ segi. Tuud massi või kalluta kohe vaia, selle et kiäki ei mõtlõ inämb ammu uma pääga. Kultuuritüüstüsele, miä korgõt kasumit takah aja, olõsi tuu väega meele perrä.

    Egäl riigil piät olõma uma kultuuripoliitiga, minka avitõdas uma maa kultuuri alalõ hoita ja edesi viiä. Misjaos om meile vaia umma riiki, ku mi umma kultuuri ei suta kaitsa ja edesi viiä? Kultuur tege rahvast rahva ja umma riiki omgi tuujaos vaia. A uma häste läbi mõtõld kultuuripoliitiga piät olõma ka maakunnal ja umavalitsuisil. Iks tuujaos, et uma kandi elojõud suurõmb olõsi. Olõ mitmõl kõrral umavalitsusõ päämiihile seletänü, et sääl, kos om teküs seldsielo (koori, rahvatiatri, küläseldsi) ja tetäs kultuuri, sääl lätt ka muu elo edesi. Kultuur ja majandus omma umavaihõl väega kimmäle ütte köüdedü, mõlõmba tugõva tõnõtõist.

    Midä rohkõmb om ilman ummamuudu kultuurõ, kiili, kombit jne, tuud rikkamb ilm om ja tuud rikkamb ni elojõulidsõmb om tuu rahvas, tuud kimmämbähe jääs tä püsümä ja lätt edesi. Nigu perekunnahki: midä rohkõmb kimmit latsi, tuud kimmämb om pere. Midä rohkõmb om luudusõh eläja- ja kasvusortõ, tuud rikkamb luudus om.

    Põlva maakunna umaperä om tuu, et mi maakunnah saava kokko seto ja võro kultuur. Esieräline om ka tuu, et seto kultuur om õks viil ka inemiisi elokõrra osa.

    Tsiht om kujonda maakunnah sääne elokõrd, miä piäsi tähtsäs rahvust ja maakunna väärtüisi.

    Mille tuud kujondama piät? Selle et kultuuri ei saa pääle sundi. Tähtsä omma väärtüshinnangu ja elokõrd, miä näide pääl sais. Kas mi piä tähtsäs ummi vanõmbit, koto, maad ja mõtsa, umma riiki ja umma kiilt – mis om mi hindäspidämine, midä mi pühäs piä, midä avvustami ja hindami. Ku püsüs kõik tuu illos ja tähtsä, miä eestläisiga aastasato üteh om käünü, püsüs ka rahvas. Ku hoiami kõikõ, miä om umanõ võro kultuuriruumilõ, hoiami ka võro kiilt ja miilt.

    Põlva maakunna arõngukava näge ette kotusõpäälitse perimüs- ja rahvakultuuri kõrraldamisõ. Üts tähtsämbit asju om tuu man mitmõsugumaidsi rahvakultuuriasutuisi võrgustigu tegemine, ütidse rahvakultuurikallõndri luuminõ. Mi piämi ütehkuuh toimõndama, kats maakunda üteh piät kõrraldama ka suurõmbit võro kultuuri edendävit üritüisi. Olkõ tuu sis näütüses ütine laulupido. Väega suur ja tähtsä om valdu ja liinu vastutus, selle et kotusõpäälitside kultuuriseltse tugõminõ käü umavalitsuisi kaudu. Tähtsä om folkloori opmisõ ja tegemise propagiirmine ja laendamine: latsiaiduh, kuulõh, kultuuriasutuisih ja muial. Tuu om ka maakunna arõngukavah seeh.

    Om väega tähtsä, et võro kiilt saasi koolih oppi, et kodolugu ja kultuurilugu olõsi kuulõ opiplaanõh seeh, et folkloori opmisõl olõsi kimmäs kotus muusigatunnih. Üts kolmasosa opiplaanist oma õga kooli hindä tetä, tuuperäst piäsi kõigih koolõh olõma midägi, miä kandnu edesi kotusõpäälist hindätiidmist: rahvusligust käsitüüst keeleni.

    Muidogi om tuu valimiseh kinni. Alasi või üldä, et rohkõmb om vaia oppi inglüse kiilt ja rehkendämist jne. Tuu om ka õigõ, a tegeligult om valiminõ väega lihtsä: kes mi tahami tulõviguh olla?


    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
     
      
      
     Uma Lehe sõbõr!