| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Palgiparvõtamisõst Koiva pääl |
Lätimaal üten küläkesen Koiva veeren om üles säet puust kuju (kae pilti!) Koiva parvõpoisõlõ. Koivat ja Mustajõkõ piten parvõtõdi minevä aastasaa edeotsan palkõ Riiga. Säält edesi veeti osa palgõst ilma piten lakja Hollandidõ, Taani ja Inglismaalõ.
Talvõl lõigadu palgi saisi vii veeren nikagu lumi är sulli ja ku suurvesi tsipakõsõ alla läts’, naati minemä. Innembi tetti muiduki valmis parvõ. Parvõehitäjiid oll’ kokku umbõs kümme. Egä parvõ pääle läts’ üts vai kats miist.
Parv tetti 6–8 palgist (pleenitsäst), miä panti umavahjõl kokku kuusõvitsust köüdüssidega. Parvõ juhiti ede- ja tagamõlaga. Parvõ pääl oll’ telk, kon maati ja hoiõti süüki. Üten võeti suidsulihha, leibä, võidu, suurmiid, tiid jms paari nädäli jagu.
Valmis tetti pia 20 parvõ, a kõik nuu Riiga es jovva. Mõnõ parvõ joosi kivi otsa ja lätsi katski. Ku halvastõ läts’, uppu parvõpoiss ka är. Kiä palgi är kaot’, tuu pidi trahvirahha masma. Kiä palgi löüdse, sai tasu.
Reis Riiga võtt’ aigu pia kats nädälit. Tuu ao sisen jouti läti tütrikkõga tandsu lüvvä ja süüki kah kiitä.
Mõnikõrd võisõ palgiparvõtajiidõ kamban olla ka lätläisi. Arvatas, et Mustajõõ ja Koiva palgiparvõtajil oll’ uma ütine läti-võru tüükiil.
Mõnõ turismitegijä pakva ka täämbädsel pääväl Koiva pääl parvõga sõitmist. A nuu parvõ ja parvõpoisi olõ-i muiduki inämb nuu, kelle mälestüses Koiva veeren sais tuu puukuju.
Fastrõ Mariko
| | Mis sa arvat? |
|
|
|
