Nummõr' 109
Põimukuu 15. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Suvõülikoolin oll’ hulga rahvast
  • Uudissõ
     
  • Karula laulu plaadi pääl
  •  
  • Kolmõ laulumehe plaat
  •  
  • Vana Võromaa kaart
  • Elo
     
  • Karilatsi muusõumi as’a saava umakeelidse sildi
  •  
  • Liivlaisi päiv Iren oll’ uhkõ
  •  
  • Palgiparvõtamisõst Koiva pääl
  • Märgotus
     
  • Ku eläs võro kiil, püsüs ka võro miil
  •  
  • Võro kiil ja kultuur katõ maakunna arõndamisõ ja edendämise plaanõ seeh
  • Kagahii
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
    Liivlaisi päiv Iren oll’ uhkõ
     
    Fastrõ Mariko
        
     
     
    Rohilidsõ-valgõ-sinnidse liivlaisi lipu all viiäs tammõvanik mere pääle Mereimäle annis. Põh’a-Kuramaa liivlaisi külä.    
        
    Põimukuu edimädsel nädälivaihtusõl pidävä liivlasõ alasi umma pühhä (Līvõd Pivād). Pühhi aos sõitva Ire küllä (läti keeli Mazirbe) kokko kõik, kiä mõistva liivi kiilt, kiä pidävä hinnäst liivlaisis (rāndalist ’rannarahvas’) vai liivlaisi sõbrus.

    Liivi keele kõnõlõjiid om alalõ väega veidü, vähämb ku kümme. Kats imäkiilset liivi keele kõnõlõjat Valda ja Viktor olliki pido kõgõ tähtsämbä külälise.

    Noid, kiä pidävä hinnäst liivlaisis, om nii paar-kolmsada. A liivi keele sõpru, uurjiid ja opjiid om nii Lätin, Eestin ku Soomõn hulga. Päält tuu om Läti presidendiprovva ülnü, et egän lätläsen om kimmäle tsipakõsõ liivi verd.

    Pidol võisõ liivi kiilt kuulda mõnõ tervitüse alostusõn, miä sis käändü ruttu lätikiilses. Kõgõ pikembä liivikiilse kõnnõ pidäsi Tarto ülikooli emeriitprofesri Viitso Tiit-Rein. Tä arvas’, et egä pidolinõ võinu egä päiv üte aasta joosul selges oppi kümme liivi keele sõnna. Niimuudu kogonõnu aasta lõpus uma 3600 sõnna, mingas saanu joba pikä jutu maaha aia.

    Pühä kõgõ tähtsämb ettevõtminõ oll’ Mereimäle anni viimine. Tuu om merevõetuidõ miihi mälestüses ja või-olla ka tuusjaos, et meri näid inämb es võtnu.

    Puhkpilliorkestri iin, vana meremehe käen suur tammõvanik ja rongikäük takan, minti kultuurimaja mant mere viirde. Mere pääle viidi vanik tsillokõsõ kummipaadiga, kon küllen suur liivlaisi lipp ja tsillokõnõ läti lipp.

    Liivi lipp om rohilinõ-valgõ-sinnine. Sääntsiin värven näge kalamiis mere päält randa: rohilinõ om mõts, valgõ om liiv mere veeren, sinnine om meri.

    Seo oll’ liivlaisi vabariigi päiv, nii nigu setodõl om uma kuningriigipäiv.

    Kultuurimajan olli üllen liivi kiilt ja kultuuri opnuidõ latsi joonistusõ ja meisterdüse. Tutvustõdi värskiid liivlaisi kotsilõ tettüid uurmiisi ja õkvalt valmis saanut liivi keele aabitsat.

    Rahva huvi liivi as’a ja Liivi Ranna vasta om suur. Tuud näüdäs’ hulga rahvast pidol ja tuu, et liivlaisi küllin käü peris pall’o turistõ. Nä tulõva üteliidsi kaema ka tuud maad, kohe nõvvokogodõ-aol es päse.

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
     
      
      
     Uma Lehe sõbõr!