Nummõr' 109 Põimukuu 15. päiv 2006 TOIMÕNDUS OTSI UMA LEHE TEL´MINE ARHIIV PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)     Pääleht   Suvõülikoolin oll’ hulga rahvast Uudissõ   Karula laulu plaadi pääl   Kolmõ laulumehe plaat   Vana Võromaa kaart Elo   Karilatsi muusõumi as’a saava umakeelidse sildi   Liivlaisi päiv Iren oll’ uhkõ   Palgiparvõtamisõst Koiva pääl Märgotus   Ku eläs võro kiil, püsüs ka võro miil   Võro kiil ja kultuur katõ maakunna arõndamisõ ja edendämise plaanõ seeh Kagahii Kirä Perämäne külg       Suvõülikoolin oll’ hulga rahvast   Harju Ülle ylle@umaleht.ee                   Contra üten latsiga tulõtõrjõoppusõl.   Näütlejä Kukumäe Arvo ja Metsuri Marje kõnõli, kuis oll’ tetä Soomõ näütemängu võro ja seto keelen.   Põlva maavanõmb Klaasi Urmas (kural), Kama Kaido ja Võro maavanõmb Tuliku Ülo märgotasõ maakundõ kuuntüüst.                       Kaplinski Jaani jutt oll’ võro ja tarto keelest.   Rõngu kandist peri keelemiis Hindi Mati kõnõl’ uman tarto keelen.                   Pühäpäävä lõppi Kanepi kihlkunnan Valgjärvel võrokõisi 18. Kaika suvõülikuul. Võro kultuuri tull’ kaema ja kullõma inämb ku 300 inemist: inämb ku kunagi varramba. Timahava oll’ suvõülikoolin pall’o juttu tuust, et vana Võromaa umavalitsuisil tulõsi iks hulga inämb ütitsit asjo tetä. Maakunnapiiri piäsi-i ütidse võro kultuuriala inemiisi vaihõl müürüs olõma. Et tahtminõ võro keele ja kultuuriala ütte köütä om kimmäs, tuud näüdäs’ Võro ja Põlva maavanõmba ütine sõnavõtminõ suvõülikooli alostusõs (loe lk 2). Midä nä arvasõ võro keele oppamisõst uma valla koolõn, tuust kõnõli Veriora vallavanõmb Liini Enel ja Räpinä vallavanõmb, Vahtsõliina kandist Viitkalt peri Helmi Teet. Vallajuhi omma võro keele oppamisõ puult, ku huviliidsi latsi jakkus. Saman tull’ vällä, et vallajuhtõlõ võisi inämb teedä anda, midä om taan as’an joba är tettü. A oppa kiilt koton ja koolin pall’o tahat, ku nuur inemine iks umma kodokanti tagasi ei tulõ, sis olõ-i timäst umakultuuri alalõhoitjat. Seo murõ tull’ vällä Allasõ Anti jutust. Võro Maavalitsusõ majandusõ arõndamisõ osakunna juht kõnõl’ suvõülikooli rahvalõ uurmisõst Võro Kreutzwaldi Gümnaasiumi lõpõtajidõ tulõviguplaanõ kotsilõ. Kukki 66% näist löüdse, et võrokõnõ olla om väega uhkõ ja hää, sis tulõvikku köütvä Võromaaga õnnõ vähädse. «Mu linnu 36 inemisest om õnnõ viis tagasi Võromaal,» tugõ taad hiidütävät tõsiasja ka Allasõ Anti hindä kogõmus. Mille sis? A midä tan imehtä, ku 21% latsõvanõmbist härgütäse ummi latsi Võromaalt är pagõma. Taa hirmutaminõ, et kodokandin om külh hää ellä, a tüüd nigunii saa-i, pandki noorõ otsustama, et tagasi olõ-i mõtõt tulla. Samal aol pidä suurõmb jago nuurist väega uma kodokandi ilosast luudusõst ja 98% arvas võro keelest ja kultuurist häste. Ku näid saa viil avita tüükotussõ löüdmise vai uma äri alostamisõ man, sis või luuta, et noorõ perre tulõva umma kodokanti tagasi. Nuuri ja latsi pääle oll’ hulga mõtõldu ka Kaika suvõülikooli programmin. Võrokiilne tulõtõrjõoppus, Mürgü Heiki meisterdämisoppus, Tagamõtsa Tarmo näütlemisoppus ja hulga muud põnõvat. Kolm julgõt Varstu kooli last opsõ är ka raadiointervjuu tegemise. Näide tett jutuajamist suvõülikooli rektori Kama Kaido, keelemehe Hindi Mati ja Tal’na Võro Seltsi üte vidäjä Müürsepä Külliga saa kullõlda 15. põimukuu pääväl kell 17.05 Vikerraadio võrokeelitsest saatõst. Kontsõrt ja lõõdsasimman Võrokeelidse muusiga huviliidsile teivä kontsõrti laulumehe Ilvese Aapo, Pulga Jaan ja Rahmani Jan, kiä näütsi umma vahtsõt plaati «Murõt ei olõ». Valgjärvele sõidi Tarto lõõdsapäivilt ka kümmekund lõõdsamiist. Nä mänge puulpäävä õdagust pühäpäävä hummoguni vällä ja taa lustligu simmaniga jäivä väega rahulõ ka Valgjärve paikligu inemise, kiä võisi üten suvõülikooli rahvaga varavalgõni tandsu lüvvä. «Suvõülikuul tulõ kimmähe ka vahtsõl aastagal, lubasi kõrraldaja. Kos, olõ-i viil teedä. Paiga pääl pakuti vällä Moostet, Rogosi mõisa, Oravat ja viil mitund ilosat vana Võromaa paika. Mis sa arvat?     JUHTKIRI   Aokirändüs kõnõlõs võlss asjost   Harju Ülle, päätoimõndaja   Pääle suvõülikooli tulli tüüle. Kai internetist, määndsist tähtsist asjost om aokirändüs vahepääl rahvalõ teedä andnu. «Homoparaat – pommihirm, muna lindasõ», «Rõivakaupmiis ostsõ Ferrari tippmudõli», «Padari Gerli läts’ umast mehest lahku»... No sis viil nuu tsinglõmisõ, et kas Rüütli saa jäl presidendis vai ei, Võrol jaetas viil maaha laskmalda kahru nahka – kas Eesti Imä kujo tulõsi panda üte vai tõsõ puhma ala (saman olõ-i rahhagi tuus olõman) jne. Tuust, et aokirändüs määr meile egäsugust «tapmist-takanajamist», naisi vaihtamist ja muud säänest päähä, minkast inemisel hindä elo kõrraldamisõ man määnestki kassu olõ-i, kõnõl’ Kaika suvõülikoolin ka Kama Kaido. Tuust, kuis om mõttõlda vaiõlda, kas last piät kasvatama kodo vai kuul, ku tuud tege ammu telekas ja internet. Ja kuis kõgõ tuu man om inemine ütsindä jäetü, täl omma narko-, viina- ja muu hädä. Inemisel om väega suur vabadus hindä tegemiisi tetä, a kuis õigõ olõsi, ütle-i õigõhõ kiäki... Tuuperäst om ütsiku inemise «suurõ euroopaligu õigusõ» man inämb ja inämb naatu kõnõlõma ka kogokunna-õigusõst, määnest või nätä indiaanlaisi ja mongolidõ man: maatükk, lambakari jne om kogokunna, mitte üte inemise uma ja kogokund vai pere otsustas, midä taaga tetä. Kogokunna otsus om pall’o kimmämbähe õigõmb ku ütsigu inemise uma: saa-i olla säänest jamma, et «hukka lännü» perrepoig müü vanaesä maa vai tuhat lammast maaha, ost tuu iist vahtsõ BMW ja sõit sis tuu edimädsel pääväl sodis. Väega tutva lugu meil siin Eestin... Mille säändse as’a sünnüse? Vast tuuperäst, et inemise mõista-i ütstõsõga kõnõlda ja tõisi nõvvu kullõlda. Aokirändüs kõnõlõs inemisele võlss asjost. Kogokunna tuhandidõ aastidõ joosul kogutu tarkusõ asõmõl om üte teleprodutsendi «tarkus». Või-olla avitas tuu, ku panõmi ütel õdagul teleka kinni ja läämi vanaesäle-vanaimäle küllä. Kullõma ja kõnõlõma.   Mis sa arvat?     Uma Internetin   Võro-Eesti sõnaraamat!!!             Uma Lehe sõbõr!