Nummõr' 108
Põimukuu 1. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Võromaa kodassil lätt häste
  • Uudissõ
     
  • Suvõülikuul Valgjärvel: kõnõlusõ, kontsõrdi, tiatri
  •  
  • Edimäne aokiri seto keelen
  •  
  • Vilälõikuspäiv Mesipuu talon
  • Elo
     
  • Tsikolõ miildüs muusiga
  •  
  • Koorastõst peri tütrik või saia malõvajuhis
  • Märgotus
     
  • Taro Igor: Setomaa nakkas tuhast nõsõma
  •  
  • Miä tuu om, mis kasus?
  • Esimuudu
    Kagahii
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
    Miä tuu om, mis kasus?
     
    Õhk ja vesi omma inemise jaos kõgõ suurõmba tarvitamisväärtüsega luudusvara
     
    Lauritsa Piitre, märgotaja
     
    Mi kõnõlõ egä päiv majandusõ kasumisõst. Miä tuu om, mis sis kasus?

    Maalõ ja maa pääl ütskõik mille tegemises and edimädse energiä päiv. Ka maa seest peri kütüsse omma orgaanilidsõ ainõ sisse lännü ja jäänü pääväenergiä. Tamm kasvatas lehti päävävalgusõst ja hüdsihappagaasist, põrsas süü tammõtõhvõ, inemine põrssast kõtu täüs, kaib nahvtat vai kivihütsi, miä omma mitusada miljonit aastat tagasi kasunu taimõ. Tuust saa eelektrit vai muud energiät, et vällä kaiba metallõ ja ränikivvi, noist ehitä arvutit jne.

    Louis XIV, pääväkuningal, käve tõlla iin kuus vai katstõist hobõst. Parhillatsil massinil om umbõs 100 hobõsõjoudu, nii et energeetilisen mõttõn om täämbä egäl tsural sadakund hobõst ja naasõl, kiä sõit džiibiga puuti paki lehmäpiima perrä, paarsada hobõst tõlla iin. Egä liigutusõ pääle kulus nii pall’o energiät, et eski WC-n vii tõmbamisõ kulu ja survõ om keskkunnalõ ilmadu suur, ku tuuga kõrvuisi kaia, midä tõtõstõ vaia olnu.

    Pääväenergiä om egä aasta pia ütesugunõ ja majandusõ kasuminõ olõ-i määnegi peris as’a kasuminõ vai kahanõminõ, a midägi, midä mi hindäle lihtsäle ette kujotami. Et majandusõ kasumist olnu parõmb ette kujota, om tuu mõõtmisõs vällä mõtõld ja appi võet raha: hää ja praktilinõ jummal. A rahal om õnnõ üts mõõt – hulk, üts olõk – käüve, ja üts käsk – rohkõmb. Turgu mõõdõtas katõ väärtüsega: tarvitamisväärtüs ja vaihtamisväärtüs. Edimäne tähendäs toda, ku pall’o meil ütest vai tõsõst hüväst kassu om, tõnõ toda, määndse kursi perrä mi ütte vai tõist edesi sahkõrda mõista. Joba Adam Smith, kiä seo as’a sõnnoga är selet’, tõi eräle vällä, et noil katõl väärtüsel ei olõ sakõstõ määnestki ütist ossa.

    Õhul ja viil om inemise jaos kae et ülepää kõgõ suurõmb tarvitamisväärtüs (ilma noidõlda saaki-i), säälsaman ei olõ õhul ja viil piaaigu et mitte määnestki vaihtamisväärtüst. Tuuvasta briljandis silestedül timmandil, mille tarvitamisväärtüs om pia null, om ilmadu suur vaihtamisväärtüs.

    Nii et majandusõ kasumisõ mõistõ ei mõõda mitte millegi reaalsõt väärtüst, a toda, määne om raha liikmine, raha manotegemine kõigi muiõ väärtüisi arvõl. Säält om ka peri haigõ olokõrd, kos turg om amõtin pseudovajaduisi luumisõga (võrrõlgõ näütüses Nike sildiga ja ilma Nike sildildä pluusõ tarvitamis- ja vahetamisväärtüisi), samal aol ku peris vajadusõ jääse rahuldamalda.

    Majandusõ kasumisõ poole päält kaiõn om hää, ku luvvas pall’o vahtsit tüükotussit, tetäs häste pall’o kraami, kannõtas tuud ütest ilma otsast tõistõ, mastas vällä keskkunnalõ tettüisi häti, pandas vanna kaivandustõ vahtsit puid-puhmõ kasuma jne, jne, jne. Et raha liigus väega häste, sis om meil üle Euroopa kõgõ rohkõmb mobiiltelefonnõ, mi liisi kõrrast võimsambit massinit ja võta kõrrast inämb kinnisvaralainu. A ku seo olokõrra pääle kaia millegi reaalsõ kasumisõ vai kahanõmisõ kandi päält, sis om nätä, et üte sisemajanduse koguprodukti krooni saamisõs kulutõdas perädü pall’o inämb ku krooni iist energiät, mi siin Eestin kulutami viis (!) kõrda inämb ku skandinaavlasõ.

    Mu meelest om päivselge, et majandus ei saa lõppõmalda kassu, ku ressurssõ ei olõ lõppõmalda pall’o. Nii võit üteldä, et majandus kasus lainukapitali arvõl (lain om võet mi ummi latsi käest) ja lainukapitalis omma sis maavara, keskkund ja elokuuslusõ, miä kasusõ asõmõlõ aigupiten vai ülepää mitte. Kuigimuudu ei saa tuust müüdä kaia, et inimkultuurõ ammudsõ hällü omma parhilla kõrbõ ja Liibanonin ei kasu inämb ammu üttegi liibanoni seedrit. Ütel hääl pääväl tulõva pääväpangast kohtu täüdeviijä üten pankrotihalduridõga ja nakkasõ varra üles kirotama.

    Parhillanõ turumajandus uman fundamentalistligun faasin om rassõlt haigõ. Ma mõtlõ, et majandus pidänü olõma inemiisi kuuntüü näide peris vajaduisi hääs ja rehkendämä kõiki köüdüssit asju ja eläjide vaihõl.
     
    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
     
      
      
     Uma Lehe sõbõr!