| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Taro Igor: Setomaa nakkas tuhast nõsõma |
| | | | | | Taro Igor om aolehe «Setomaa» vahtsõnõ päätoimõndaja. | | | | |
Riidi õdagu istõ SL Õhtulehe Moskva korrespondent Taro Igor (25) Tal’na rongi pääle ja naas’ kodomaa poolõ sõitma. Võrol koolin käünü, Tarton ja Moskvan aokirändüst opnu nuurmiis om aolehe Setomaa vahtsõnõ päätoimõndaja.
Taro Igor sai 2005. aasta noorõ aokiränigu preemiä SL Õhtulehen ilmunu luu «Moskva-Petuški» iist ja «Setomaa» lehte teten om üts timä tsiht muuta leht professionaalsõmbas.
Kuis tuu nii läts’, et õkvalt Moskvast Setomaalõ?
Ega taa asi väega kõrraga es tulõ. Mul sai Moskvast viländ. Mõnõ ao iist tull’ mõtõ rahuligumba elo pääle är tulla. Setomaal mul juuri olõ-i – om Lasva kandih – a kai tuu kandi pääle.
Käve tutvidõga Setomaal talokotussit kaemah ja kuuli, et käü konkurss lehetoimõndaja kotussõ pääle.
Mõtli, et maru hää olõsi, ku mul olõsi tah midägi tetä pääle tuu, et istu maja trepi pääl ja naudi rahulikku ello.
Tahasi tetä välläannõt uma ärnägemise perrä, midä olõ-i saanu pikält tetä. Kunagi sai tettüs «Õpilaslehte», midä saadõti kuulõhe. Tuust oll’ meeleh, et lehte esi tetä ja kujonda oll’ väega hää.
Setomaa om mu meelest sääne kant, miä nakkas nii-üldä «tuhast nõsõma»: noorõ inemise nakkasõ sinnä kogonõma ja tah om säänest põhja, mille päält saa midägi är tetä.
Kas nakkatigi Setomaal elämä?
Tegeligult nakka ka Tal’nah tüül käümä. Lää süküskuust Postimehe välisosakunda juhtma. Ku Postimiis pakmise tekk’, sis mu tingimus oll’, et nä omma peri tuuga, et ma ka «Setomaa» lehte tii.
Ku pall’o seto keelest ja kultuurist tiiäti?
Ma ei mõista esi väega häste seto keeleh kirota. A mõista häste lukõ ja saa arvo, ku autori setokeelitsit lugusit saatva. Seto avitasõ: Vananurmõ Ilmar jääs toimõndajas edesi ja sõbra kah avitasõ.
Seo olõ-i mul siski edimäne kokkoputminõ Setomaaga. Kümme aastakka tagasi käve Obinitsa kerkoh preestri Raafaelil abis.
Olõ esi kah õigõusklik. Olõ kasunu segäperekunnah, kultuurilinõ tagapõhi om mul setodõlõ lähkumbah ku keskmädsel tallinlasõl vai ka võrokõsõl.
Määne välläannõ nakkas «Setomaa» olõma?
Päisen om kirän, et «Setomaa rahva leht». Saa-i olla õnnõ kultuurileht. Vähämbält poolõ jutu omma setokeelidse.
Mu poolõst võinu olla ka tävveste setokiilne, a lehe kolleegium löüdse, et leht piät olõma niipall’o setokiilne, ku setokiilne om ütiskund.
Edimäne nummõr tulõ vällä Seto kuningriigi pääväs.
Õkvalt silmäga nätä om vahtsõnõ kujondus, «suurvormi» – keskmädse topõlt-küle. Seokõrd om kats külge suuri piltega pühändet «Taarkalõ», tuu seeh om jutuajaminõ Jäägeri Merlega.
Tahasi nätä pikembit juttõ. Kas reportaaþõ (näütüses kontrolljoonõ takast) vai uurmiisi – taha-i kõkkõ viil ette vällä kävvü! Edimädse küle pikk lugu tulõ seokõrd seo suvõ suurõst viipuudusõst.
Tahami saia mano lugõjit, kiä omma lehest huvitõdu. Parhilla käü leht Setomaal inemiisi postkasti ilma rahalda. Mõtõ om tuu, et lehte määritäsi-i päähä, a inemine tahasi tuud esi kimmähe lukõ.
Kiä lehele kirotasõ?
Jääse neo kah, kiä omma innegi kirotanu, a edimädsen numbrin om kats vahtsõt autorit – aokiränigu Linnamäe Lauri ja Pino Jüri. Saa-i tetä professionaalsõt lehte, ku õnnõ as’aarmastaja kirotasõ.
Küsse Harju Ülle | | | | | | Mis sa arvat? |
|
|
|
