Nummõr' 108
Põimukuu 1. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Võromaa kodassil lätt häste
  • Uudissõ
     
  • Suvõülikuul Valgjärvel: kõnõlusõ, kontsõrdi, tiatri
  •  
  • Edimäne aokiri seto keelen
  •  
  • Vilälõikuspäiv Mesipuu talon
  • Elo
     
  • Tsikolõ miildüs muusiga
  •  
  • Koorastõst peri tütrik või saia malõvajuhis
  • Märgotus
     
  • Taro Igor: Setomaa nakkas tuhast nõsõma
  •  
  • Miä tuu om, mis kasus?
  • Esimuudu
    Kagahii
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
    Tsikolõ miildüs muusiga
     
    Lauritsa Leelo
      
     
    Tsiakasvataja Umbleja Arvi talo om Võromaa iist välän üle-eestilidsel konkursil «Parim Eesti talu 2006». 
      
    Misso lähkün Kärinä külän Siberi talon kasvatas Umbleja Arvi (43) tsiko nigu lemmikeläjit. Taa sai kül tsipakõnõ üle pakut – tsia välän kävvü ei saa ja tarrõ ei võeta, a muust hääolõkist midägi puudus ei jää.

    Ku agronoomis opnu Arvi kolmõtõistkümne aasta iist Järvamaalt Võromaalõ tagasi tull’, alost’ tä paarikümne põrssa ja katsa hektäri maaga.

    Parhillatsõs om laudan kõrraga 150 eläjä kanti, sulg-sulu kõrval paaripäävädse, paarinädälidse, paari kuu vannudsõ põrssa kooni nuumikidõni vällä. Sis viil mitmõaastadsõ immisse, nii et võinu latsilõ õkva «lindi pääl» näüdädä, kuis üts elläi üles kasus.

    Mullõ ei ole pääle vanaimä lauda ütengi laudan nii häste miildünü ku Siberi talon: tsiga om uudishimolik, sõbranõ ja puhas elläi, ku täl õnnõ lastas olla – ja Siberi talon lastas.

    Muusigast pidävä õnnõ kodotsia

    Ku tsia võõridõ tulõki aigu ussõpaugutamisõ pääle veidü hiitüvä, pand’ Arvi näile muusiga tassakõistõ mängmä.

    Ku kodotsikolõ muusiga miildüs, sõs mõtsatsikolõ jäl ei miildüvät – näid om säälkandin nii pall’o, et sõkva maaha ja söövä är pia kümnendä osa viläst ja hernest. A ku üüses näile kõgõ inämb meele perrä kotussilõ tassakõistõ midägi mängmä panda, sõs hoitõv kavvõmbahe.

    Vilä- ja hernepõllu omma Arvil küllä piten lajan, kokko 120 hektärit. Põllulapi omma künkligu, puiõviiriga piiretü, egäüts uma loomuga nigu inemise vai eläjägi – seo Võromaa umaperä om mu meelest üts noid asju, mille Võromaa väikeisi tallõ pidäjä tõistmuudu märgotasõ ku suuri farmõ peremehe. Edimädse nägevä ilma erisüst ja ütsolõkit inämb üten tükün ku viimädse.

    Viil kasvatas Siberi talo kolmõ hektäri pääl kardokit. Saksamaalt ostõdust siimnest om kasunu põld, miä huulmada parhillatsõst põvva-aost illos rohilinõ vällä näge. Mi külänkäügi hummogu oll’ põldu üle kaeman üts taimõkaitsõinspektsiooni inemine, tuu es lövvä üttegi haigõt kasvu kah. Muu nurmõ – nigu kõigil – ei olõ põvvast putmalda jäänü: kavvõst kaiõn ollõv üts inemine hernepõldu kitnü, et näet ku illos raps sul kasus. Hernes kuivatas ja jauhvõtas tsikolõ söögis, vili niisama.

    Siberi talon omgi nn täüstuutminõ, kon tsia ei olõ üts jupp konveieriliini pääl, mink «algusõ ja lõpuga» tõsõ tegelese.

    Pia kõik om umast käest

    Immissit om läbi aasta katsatõistkümne ümbre (nii et põrssit ei ostõta muialt), tõvvuarõtust hoitas esi. Kündmises, istutamises, koristamisõs omma olõman traktori ja kombaini (nii et noid ei piä lainama), valmis om saanu ka vahtsõnõ sahtkuivus (villä ei piä muialõ vidämä).

    Kõrvaltkaejalõ om Arvi vana kuivus muidoki huvitavamb: tuu om tettü suurõst «rongitsisternist». Ka tuu tüütäs viil ja tahtnu külh luuta, et säänest vanna umatettüt «monstrumit» maaha ei lahutasi, a vahtsõga kõrvuisi jäetäsi.

    Kõgõ vahtsõga hoit Arvi hinnäst ria pääl: «Ma ei hoia tuust kinni, et vanaesä tekk’ nii. Tuu ei olõ võlss, a as’a ja ao lihtsähe muutusõ.»

    Lisas raamatilõ kõrraldõdas opmispäivi nii pall’o, et «käü vai egä kuu,» ütles tä. Uma nuka taloseldsi päämiis om tä kah. A tuust – nigu tuustki, et Siberi talo valiti timahavva Võromaa kõgõ parõmbas tuutmistalos – meil juttu es tulõki.

    Talo laembastegemise plaanõ Arvil ei olõ. Parhillanõ om õkva sääne, midä saat pitä nii, et egäst tüüst om jõudu rõõmu tunda.

    Egäpäävädse tegijä omma viil veli Alar (36) ja imä Õie (73). Latsõ, kolm poiga (16, 17 ja 19), käävä appi.

    «Om mitu hääd sõpra, noid om külh üte käe sõrmi pääl kokko lukõ, a nuu omma kõgõ olõmah, ku vaia,» ütles Arvi. «Keväjä ja sügüse om muidoki muud rahvast kah.» Müümine om talopidämise man tihtsäle tuu kõgõ suurõmb päävalu.

    Siberi talol om nn õkvaturundus. Otepää lihatüüstüs võtt osa tsiko, osa lätt kodokandi ja Võro liina asutuisilõ, osa kardokit lätt Salvestile – alaliisist tahtjist ei ollõv puudust.

    Siberi talon kaiblõmist ei kuulõ

    Seo aasta om kõigi talomiihi jaos põvva peräst rassõ, ja kõigilõ om teedä, määndse omma talopidämise alalidsõ hädä.


    Kodotii pääl turgat’ mullõ takastperrä päähä, et Siberi talo hoovi pääl es kaivõlda kõrdagi. «Äriplaan ei olõ tuu kõgõ tähtsämb asi, millest vägüse kinni hoita,» ütles Arvi. «Ku paari aasta tagotsit rehkendüisi kaet, sõs aja naardma. Hinna muutusõ, kõik muutus. Ku sa veidükene tunnõt, koh sa olõt, sõs olõ-i tuust ka midägi, et seo aasta osa asjo põvvakaâo peräst tegemäldä jääs. Tuu om joba asi, ku viiest märgotusõst kats häste lätt.»
     
     
    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
     
      
      
     Uma Lehe sõbõr!