| Pääleht |
Uudissõ |
Elo |
Märgotus |
| |
|
|
| Illos pido | | Mi olõmi iks õnnõga kuun, et mi uma hoovi pääle tulõ egäl aastal taa folgipido. Seol aastal joba 12. kõrda.
Egäl inemisel om uma musamaitsõ, a nigu timahavva oll’ nätä, om meil Võron külh väega pall’o vanamuusiga sõpru. Uulidsaveere olli rongikäügi aigu rahvast täüs. Eski vanajummal oll’ kotusõ pääl, kes and’ õkva hää sahmaku vihma, ku rongikäük Jüri-Liiva nuka pääle oll’ jõudnu.
Neli päivä sai kontsõrtõ ja tandsmisõ oppuisi kaeman kävvü. Lõpupido oll’ kah väega illos. Seo aasta oll’ küläliisi tulnu kokko Prantsusmaalt, Ungarist, Iisraelist, Küprosõlt, Vinnemaalt, Rootsimaalt, päälekauba viil mi uma kalli vele ja sõsara Hiiumaalt Setomaani. Sääne illos aig noil folgipäivil and’ kõigilõ hää tundõ pikäs aos. Egäpäävädse murrõ häose kõrrapäält, ku kullõt naid huvitivit pillimänge ja kaet ilosit tandsõ.
Taa rahvamuusiga jääs iks igäväste alalõ, tuud massa-i pelädä, et taa häös, nikagu rahvas püsüs. «Egäl puul om uma juur» – taa oll’ seo aasta folgi päämõtõ.
Suur teno folgi kõrraldajilõ. Hääd tervüst ja jõudu vahtsit pidosit tetä!
Kudu Alli | | Mis sa arvat? | | |
«Setud, vepslased, ingerlased» | | Võro folkloorifestivalil oll’ mitmit põnõvit tegemiisi, a mullõ jäi väega miilde näütüs «Setud, vepslased, ingerlased»: soomõ folkloristi Armas Otto Väisaneni pildi kogomismatkust, Piho Mare pildi Tsiberi setodõst, Eesti Kunstiakadeemiä tudõngidõ Pihkva-reisi ja Võromaa Muusõumi hindä kogo pildi.
Piho Mare kõnõl’, et Tsiberi setodõl om tengünü tävveste tõistmuudu kultuur. Muutusõ omma tulnu Tsiberi elämisest-olõmisõst, näütüses ilma peräst muutu rõiva. Maaharimise ni eläjäkasvatusõ man sai tähtsäs palkõ parvõtaminõ ja kullakaibminõ.
Muutuisi tõiva ka naabri:kõrvalküläh elänü ukrainlaisi käest võeti üle sinidse aknõ ja aknõilostusõ.
Piho Mare ütetõistkümne käümise pääl tettüst 3000 pildist omma üles pantu 45.
Soomõ poolõ iistvidäjä omma peri Savonrannalt, kon Väisanen sündü ja elli ja kost saiva alostusõ katõsatõist reisi soomõ-ugri rahvidõ mano. Kolm suumlast, kiä ka näütüse vallategemise man olli, omma üts osa huviliidsi tsõõrist, miä pidä tähtsäs perändi hoitmist ja kaitsmist.
Näütüsesaalih oll’ tunda mitmide inemiisi saatus. Pääle tuu, et vallategemisel pito peeti, küssevä kõik hindä käest: kas mi jäämi õks alalõ?
Kesoneni Helena | | | Mis sa arvat? |
|
|
|