Nummõr' 108
Põimukuu 1. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Võromaa kodassil lätt häste
  • Uudissõ
     
  • Suvõülikuul Valgjärvel: kõnõlusõ, kontsõrdi, tiatri
  •  
  • Edimäne aokiri seto keelen
  •  
  • Vilälõikuspäiv Mesipuu talon
  • Elo
     
  • Tsikolõ miildüs muusiga
  •  
  • Koorastõst peri tütrik või saia malõvajuhis
  • Märgotus
     
  • Taro Igor: Setomaa nakkas tuhast nõsõma
  •  
  • Miä tuu om, mis kasus?
  • Esimuudu
    Kagahii
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
    Illos pido
     
    Mi olõmi iks õnnõga kuun, et mi uma hoovi pääle tulõ egäl aastal taa folgipido. Seol aastal joba 12. kõrda.

    Egäl inemisel om uma musamaitsõ, a nigu timahavva oll’ nätä, om meil Võron külh väega pall’o vanamuusiga sõpru. Uulidsaveere olli rongikäügi aigu rahvast täüs. Eski vanajummal oll’ kotusõ pääl, kes and’ õkva hää sahmaku vihma, ku rongikäük Jüri-Liiva nuka pääle oll’ jõudnu.

    Neli päivä sai kontsõrtõ ja tandsmisõ oppuisi kaeman kävvü. Lõpupido oll’ kah väega illos. Seo aasta oll’ küläliisi tulnu kokko Prantsusmaalt, Ungarist, Iisraelist, Küprosõlt, Vinnemaalt, Rootsimaalt, päälekauba viil mi uma kalli vele ja sõsara Hiiumaalt Setomaani. Sääne illos aig noil folgipäivil and’ kõigilõ hää tundõ pikäs aos. Egäpäävädse murrõ häose kõrrapäält, ku kullõt naid huvitivit pillimänge ja kaet ilosit tandsõ.

    Taa rahvamuusiga jääs iks igäväste alalõ, tuud massa-i pelädä, et taa häös, nikagu rahvas püsüs. «Egäl puul om uma juur» – taa oll’ seo aasta folgi päämõtõ.

    Suur teno folgi kõrraldajilõ. Hääd tervüst ja jõudu vahtsit pidosit tetä!

    Kudu Alli
     
    Mis sa arvat?
     
     
    «Setud, vepslased, ingerlased»
     
    Võro folkloorifestivalil oll’ mitmit põnõvit tegemiisi, a mullõ jäi väega miilde näütüs «Setud, vepslased, ingerlased»: soomõ folkloristi Armas Otto Väisaneni pildi kogomismatkust, Piho Mare pildi Tsiberi setodõst, Eesti Kunstiakadeemiä tudõngidõ Pihkva-reisi ja Võromaa Muusõumi hindä kogo pildi.

    Piho Mare kõnõl’, et Tsiberi setodõl om tengünü tävveste tõistmuudu kultuur. Muutusõ omma tulnu Tsiberi elämisest-olõmisõst, näütüses ilma peräst muutu rõiva. Maaharimise ni eläjäkasvatusõ man sai tähtsäs palkõ parvõtaminõ ja kullakaibminõ.

    Muutuisi tõiva ka naabri:kõrvalküläh elänü ukrainlaisi käest võeti üle sinidse aknõ ja aknõilostusõ.

    Piho Mare ütetõistkümne käümise pääl tettüst 3000 pildist omma üles pantu 45.

    Soomõ poolõ iistvidäjä omma peri Savonrannalt, kon Väisanen sündü ja elli ja kost saiva alostusõ katõsatõist reisi soomõ-ugri rahvidõ mano. Kolm suumlast, kiä ka näütüse vallategemise man olli, omma üts osa huviliidsi tsõõrist, miä pidä tähtsäs perändi hoitmist ja kaitsmist.

    Näütüsesaalih oll’ tunda mitmide inemiisi saatus. Pääle tuu, et vallategemisel pito peeti, küssevä kõik hindä käest: kas mi jäämi õks alalõ?

    Kesoneni Helena
     
     
    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
     
      
      
     Uma Lehe sõbõr!