 |
 |
| | | Viimädsel aol om Võromaalõ hulga kahrõ mano tulnu, suurõ mõtsaeläjä tüküse mesipuid lahkma ja näide jälgi om nätä piä egän suurõmban mõtsan. |
| | | | | «Sügüse ollimi üte esäkahruga peris hädän, es julgu kurõmarja minnäki, ku kahr kõgõ mõtsan mõmisi!» kõnõlõs maamõõtja Lutsari Aare, kinka maakodo om Antsla kandin Säre külän. Kahr tükse ka muru pääle ja sei mesitarrõst havvõt. | | |
«Kõik' mõtlõsõ, et kahr süü mett, a ei süü!» seletäs Aare, kiä kor'as' päält kahru «külänkäüki» nurmõ päält mitukümmend miiraami kokko. Mett olõ-s kahr putnu, a havvõ oll' nahka pant.
| | Kahru käpäjäle Kahkva külän Räpinä lähkül. |
| | «Kõik' mõtlõsõ, et kahr süü mett, a ei süü!» seletäs Aare, kiä korr'as' päält kahru «külänkäüki» nurmõ päält mitukümmend miiraami kokko. Mett olõ-s kahr putnu, a havvõ oll' nahka pant.
Seo keväjä olõ-i kahru viil mesipuiõ kallalõ joudnu, a Võro maakunna keskkunnateenistüse jahipets'älist' Lepä Rein ütles, et sügüse lahksõ üts' kahr Lepistü jaht'kunna maiõ pääl är 20 mesipuud.
«Võrrõldõn kolmõ-nelä aasta tagudsõ aoga nätäs kahrõ tegemiisi jälgi iks pall'u inämb,» seletäs Lepä Rein. Ku sis elli Võro maakunnan kats'-kolm kahru, tiidvä jahimehe parhilla kimmält nellä-viit, a Rein ei imehtä, ku näid ka kuus'-säidse tükkü om. «Üts' om kimmäle imäkahr ja tuul võiva poja kah olla,» om timä sõnno perrä arvada kahrõ arvu nõsõmist.
Lutsari Aare tiid esi kolmõ erinevät kahru. Ütel esäkahrul om talvõpesä Litsmõtsa ja Haabsaarõ kandin, tõnõ tegutsõs Tsooru ja Rõugõ puul. Viimäte näkk' Aare imäkahru ja katõ puja jälgi Pokumaal, kohe tä matkajuhis käü.
A vana Võromaa Põlva jao pääl eläs kahrõ ligi kümme kõrda inämb. Põlva maakunna keskkunnateenistüse jahipets'älist' Kiiskülä Ivar ütles, et jahimehe omma kokko arvanu 34 kahru, a seireandmõ näütäse, et näid või olla viil kümne jago inämb.
| | |
| «Räpinä kandih lätt kahrõl häste ja näid om pall'o,» kõnõlõs Räpinä Aianduskooli keskunnaoppaja Lepiski Arvi. «Siih omma kimmä kahru, kiä omma esiki vähämbä mõtsa kasutustõ võtnu. Vana ja tugõva ajava noorõ uma maa päält vällä.» | | |
Viimäte näkk' Arvi kahru jälgi Räpinä poldri pääl, | | Seo kahr eläs külh Elistvere eläjäpargin, a timä suguvelli liigus Võromaal peris hulga. | | a kahru tegemiisi | | |
om tä nännü ka Ilomõtsah, Nohipaloh ja Kahkvah.
Eesti Põllumajandusülikooli keskkunnakaitsõ instituudi botaanik Palo Anneli trehväs' kahru 18. lehekuu pääväl Meenikunnu suusaarõ pääl. | | |
| «Kaaslanõ näkk' kahru minemä juuskman, lätsimi tuud kotust kaema ja näimi – kellegi sisikund! Kahr oll' kitsõ maaha murdnu ja käve tuud söömän,» kõnõlõs Anneli, kiä olõ-õs inne Meenikunnun kahru tegemiisi nännü. «Haruldast hainpütske oll' kah kiäki hää meelega söönü.» | | | | mis sa arvat? | | |
| | | JUHTKIRI | | | Tiiä-i mille, a viimädse aasta paistusõ Võromaa mõtsaeläjile hää ollõv. Kahrõ, sussõ, kitsi ja tõisi eläjit hulgis mõtsun inämb ku viil mõni aastak tagasi. Põdra omma mõtsan tagasi. Koprist massa-i sukugi kõnõlda, näid om nii perädü pall'o, et maainemise omma näide pääle joba kõvastõ är süändünü. Et kahru lahkva mesipuid ja soe murdva lambit, nigu ilda aigu Karulan juhtu, om muidoki halv ja ku kahr iks mõtsan mõmisõs, julgu-i kiäki mõtsa marju korjama minnä.
Mõnõl puul om kahr mar'akotussõ peris hindäle «okupiir'nü», maiustas sääl esi mustikidõ-palokidõga ja inemiisil olõ-i inämb mar'amõtsa asja.
A mõtsaeläjä tuu-i õnnõ hätä. Savi turismitalo pernaanõ Jää Eela kõnõl', et timä man kävve ilda aigu turisti, kiä rõõmusti süämest, et trehvsi järve veeren koprit, kiä näid sukugi es pel'gä ja lubasi hindi tegemiisi lähkült kaia.
Ku jänesse, kitsõ ja rebäse piä egä õdagu üle tii juuskva vai nurmi piten kõnd'va, om latsil põnnõv kaia, määndse vaba mõtsaeläjä vällä nägevä. Lääne-Õuruupa latsõ piät näütüses lepmä õnnõ puuri-eläjide kaemisõga.
Muial Õuruupan olõ-i sussõ, kahrõ, ilvessit ja pall'osit tõisi eläjit sukugi perrä jäänü. Esiki toonõkurõ, kedä meil võit nurmi pääl mitmõkümne kaupa nätä, taha-i ellä sääl, kon putmada vapa luudust piäaigu inämb alalõ ei olõki.
A tuud mõtsaeläjidega kokkotrehvämist om inemisele mõnikõrd väega vaia. Sis inemine unõhta-i nii kipõlt, et om üts' jago luudusõst ja mõist tuud parõmbalõ hoita.
| | | | mis sa arvat? (kommõnteeri) | | |
| | |
|
|
 |
 Uudissõ |
|
|
|
Mõtsavirma ragosi ilda aigu maaha hulga ristipuid Valgõpalon Suukülän Põlva ja Pardsi vaihõl tii veeren.
«Taha tetti riste mõlõmbalõ poolõ tiid,» seletäs paiklik miis’ Oleski Paul (83), kiä hindas, et ristimõtsast om maaha võet üts’ neläsosa, miä jäi Põlva puult kaiõn tiist hääd kätt. | | |
| «Tõsõ poolõ pääl om osa ristimõtsast mu puja naasõl, a timä võta-i tuud joht maaha.» Ka tõnõ umanik olõ-i ristipuid putnu. Oleski Pauli teedä oll’ maaha võet mõts inne üte vanõmba naistõrahva uma, a sis möi timä poig mõtsa är ütele virmalõ. Virma tekk’ mõtsan puhta tüü. | | | | | | |
Õnnõs es olõ tuu puul’ päämäne ristitegemise kotus. Paul ütles, et viimädsel aol nakkas ristitegemise kommõ sääl kandin tassahilla är häömä.
«A ku ma nuur’ olli, sis oll’ tuu kuulsa ristimõts,» seletäs tä. «Sis oll’ nigu aamen kerikon, et ku surnurong’ kas Verioralt vai koskilt muialt tull’ ja Põlva surnuaida läts’, sis peeti sääl kinni ja tetti puu sisse rist’.»
Vinne-aigu oll’ mõtsa takan betoonitehäs ja Pauli sõnno perrä naati joba sis mõtsa takastpuult maaha võtma.
Tõnõ paiklik miis’ Visse Arved (81) tiid kõnõlda, et majand’ võtsõ maaha ka jämmembä puu tõsõlt puult tiid. A riste tettigi päämädselt jämmembide puiõ sisse.
Visse Arved löüd, et nii ristimõts ku harilik mõts jääs õnnõ sis alalõ, ku inemise tuud mõtsavirmadõlõ är ei müü. A virma käävä müügiga kõvastõ pääle.
«Ma ei müü külh midägi, muido tetäs kõik’ pall’as!» om Arved kimmäs. Põlva muinsuskaitsõpäälik Lõhmussõ Viktor ütles, et tuu om laemb murõ, et vahtsõ mõtsaumanigu tulõ-i inne ragomist küsümägi, kas mõtsan või väärtüst olla.
«Mõts või esiki kaitsõ all olla, a umanigu vahetusõ, paprõ kaosõ ja mõts võedas iks maaha,» om tä murrõn. Lõhmus lupa pääliina ammõtnikkõga nõvvu pitä ja ristimõtsu kaitsõs midägi tetä. Tä löüd, et kõiki ristimõtsu pästmises olõ-i muinsuskaitsõammõtil väke, a mõnõ iks kaitsõ ala võedas. |
| | | Mis sa arvat?
| | | | _____________________________________ | | | | | | JUHTKIRI | | | | Laat - võrokõisi kokkosaamise kotus | | |
Laat om joba satu aastit olnu võrokõisilõ kotus, kon kokko saia, ilmaasjo arota ja kullõlda, kiä vaihõpääl är koolnu vai mano sündünü om. Muidoki käü laadulkäümise mano kimmäle koton tarviligu kraami vai eläjide ostminõ. Võromaal om mitmit laatu, kohe suurõmb hulk rahvast kokko käü: sügüse Lindora laat, suvõl Vahtsõliina ja Antsla laat. Kah’os jääs laatu pääl kõgõ umma ja hääd kraami veitembäs, Poola pulsti ja kirriv tilu-lilu pres’vä kõvastõ pääle. A tulõ kittä käsitüü-ütistüt «Esi», kiä joba tõist aastat vidä lehekuu lõpul Võro Keriguplatsi laata. Taa vanaaolinõ laat om mõtõld õkva säändses, kohe pulsti- ja nännikaupmiihil asja olõ-i. Nigu minevä-keväjä nätä oll’, rahvalõ sääne laat miildüs. Esieränis pall’o kogoni rahvast kullõma laulõ ja kaema umakiilsiid näütemängõ, midä egäl laadal joht nätä ei saa.
Ka seokõrd lupassõ laadukõrraldaja Võromaa umalõ rahvalõ iks umakiilset laulu ja mängu. Umakiilne ja -miilne laat, kost saa umma ja hääd kraami osta, võissigi saia ütes kimmäs kotussõs, kon võrokõsõ egä keväjä üts’tõist trehväse.
Ku uma ja hää egäkeväjäne laat saa, tuu om ka egä võrokõsõ hindä tetä: mille ei osta kodo lastukorvõ, n’ardsuvaipu, linast rõivast, savianomit ja muud, midä nigunii vaia lätt? Vai sis minnä esiki sinnä esitettü kraamiga kauplõma? |
|
|
| | Kae, miä ütel´!
«Esiki peris õigõn Võro murdõn lugu avitas üten Võro murdõ välläkuulmisõlõ.»
Haabsaarõ Enn löüd, et võro kiilt ei või kirja panda (VT) | |
|
|
|
|
