| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Karu Triinu: Eesti om elämises kõgõ parõmb kotus! |
| | | | | | Karu Triinu om lasknu elol hinnäst kanda: tüü ja inemise tulõva timä ello sõs, ku aig om õigõ. | | | | |
Karu Triinu (32) elli pia viis aastakka Versailles`n ja muial Prantsusmaal, a kolmõ kuu iist tull’ kodo Võromaalõ tagasi. Triinu opsõ ülikoolin eesti kiilt, sis valisi soomõ keele. A läts’ nii, et süäme kaot’ prantsusõ keelele.
Peräst ülikuuli tüüt’ tä Vahtsõliina vallan, vidi majandus- ja kultuuriprojektõ. Timä tüü oll’ valla mainõkujondus, tä avit’ tetä MTÜ-sit, kõrrald’ inglüse keele kursusõ jne.
Parhilla om Triinu Võro Maavalitsusõn välissuhtidõ pääspetsiälist ja edimäne tüü om täl tervele Võromaalõ interneti saamisõ vidämine.
Ma sai suka tutvas nii, et tullit Kütiorgo, üten katõssa esi rahvusõst Prantsusmaal sündünüt «probleemsõt» nuurt inemist, kinka ütenkuun ehitimi pinokua (püstkoda).
Slovakkian koolitusseminäril vei üts inemine minno kokko Prantsusmaa kutsõharidusnõustamisõ keskusõga ja nii tuu kuuntüü valla läts’.
Prantsusmaal peetäs sinno joba sis probleemsõs, ku sul olõ-i tüüd vai olõt kooli poolõlõ jätnü, meil säänest asja ei olõ.
Noil nooril es olõ mitmõl keskharidust, a tuu, ku kooliharidust ei olõ, ei tähendä egä kõrd, et inemine om rummal. Nuu noorõ tundsõ egäüts kattõ vai esiki kolmõ kultuuri, näil oll’ suhtlõmisõga pall’o veidemb raskuisi ku kamban olnu eesti ülikoolinooril.
Nä tundsõ kõgõ vasta inämb huvvi, küssevä inämb ja mõistsõva inämb ka asju üle arota.
Tuu projekt läts’ nii häste, et sinno kutsuti Prantsusmaalõ tüüle.
Mul es olõ tuu projektiga määndsitki ettekirotuisi, nii sai tetä, midä esi arvsi hää ollõv. Kävemi rabah, mõtsah, ehitimi pinokua jne – ma lätsi näidega näide jaos vahtsõhe keskkunda.
Nä tundsõ kõik aig, et nii näid hinnäst ku näide mitmõ-kultuuri-kuulumist peetäs siin tähtsäs. Muutus, mis näidega siin toimu, oll’ nii suur, et tuud panti Prantsusõ nõvvuandmiskuah tähele.
Sääl saadõtas üte ja sama inemise mitmõhe paika vai kursusõlõ ja nii om häste nätä, kuis miski om mõonu. Tuu perrä minno Prantsusmaalõ kutsutigi, et Eestih saadu kogõmuisi abiga hädäholõvit nuuri avita. Edimädsel aastal, ku siist sai Euroopa vabatahtlikõ liikmisega vällämaalõ tüüle minnä, ma ka lätsi.
Edimädse as’a tei sääl nigu kotohki: vei prantsusõ liinanoorõ Iirimaalõ iiri maanuuri mano. Tuu kotsilõ võit külh üteldä, et prantslasõ saiva kultuurišoki. Üte es mõista ka tõsõ kiilt ja nii sai muusigast tuu, minka vastaossuisi silestä.
Edimäne aasta oll’ kõgõ huvitavamb. A egä aastaga tull’ bürokraatiat mano. Tuu om selge, et mi löömi läbi egäl puul. A ma es lää tuu peräst ja ma tahtnu nätä inämb tulõmuisi ku paprõtüüd.
Vahtsõ eesti ao algusõn lätsi eesti naasõ vällämaalasõlõ mehele ja jäiväki vällämaalõ elämä, no om tihtsäle vastapiten, jääse siiä elämä vai tulõva tagasi.
Miis oll’gi tuu, kes tagasitulõgi otsust’. Tä om siin innembi mitmit kõrdo käünü ja tä pidä keskkunda ja luudust väegä tähtsäs. Eestih om inämb ruumi ja avarust, egäh mõttõh: inämb valikuvõimaluisi, veidemb egäpääväst bürokraatiat, kõik om lihtsämb.
Keeleopminõ vai -oppaminõ olõ-i jah kerge. Meil kotoh kõnõldas võro kiilt. Ku oppat inemisele eesti kiilt, sis ei saa tä arvo, midä tõsõ ümbretsõõri kõnõlasõ. Ku oppat võrokeelitsit sõnno, sis ei saa eesti keelest arvo, a mõlõmbit kõrraga om rassõmb oppi ku ütte. Lätt vist nii nigu tsuklõmisõga, et kiil tulõ selges oppi suhtlõmisõ ja tüü käügih.
A jah, tagasitulõkidõ-lainõ om kimmähe tunda.
Sa toimõndat mitte õnnõ maavalitsusõn, a õks vallan ka edesi.
Põimukuuh tulõ Vahtsõliinah viil üts prantslaisi ja eestläisi kuuntüü.
Põhiteemä om maanuuri elo, ka maalõjäämine kõrvuisi nii siin ku sääl. Egäüts saa ka aokiränigurolli, et kõiki huvitava as’a kirja panda. Projekti vidä Leelanssi Inga, ma olõ inämb nõvvuandja.
Küsse Lauritsa Leelo
| | | | | | Mis sa arvat? |
|
|
|
