Nummõr' 107
Hainakuu 18. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Miä om Võro folkloorifestival?
  • Uudissõ
     
  • Eestläisi päiv piirivallan Vanan-Laitsnan
  •  
  • Linalaat Moosten
  •  
  • Tegemiisi Võromaal
  • Elo
     
  • Kass kudi kangast, pini puhksõ pilli
  •  
  • Vanastõ mõsti lammast, mitte villa
  •  
  • Harivesiligu märgotus
  • Märgotus
     
  • Julgõlõ suurdõ ilma
  •  
  • Karu Triinu: Eesti om elämises kõgõ parõmb kotus!
  • Kirä
    Kagahii
    Perämäne külg
     
     
     
    Vanastõ mõsti lammast, mitte villa
     
    Raami Triinu
      
     
    Ku lammas oll’ är kuiunu, naas’ Visnapuu Viivi tedä pügämä. 
      
    Täüskuu aigu, 8. hainakuu pääväl oll’ Karula rahvuspargi keskusõn Ähijärve veeren käsitüü päiv ja perimüsmuusiga õdak.

    Üritüst kõrraldi Karula Hoiu Ühing ja Freibergi Lilian. Ettevõtmisõ õnnistumisõ man oll’ väega suur osa ka paigapäälitsil inemiisil.

    Käsitüüpäiv alas’ kell 10. Seo aasta võeti ette maalammas. Paar päivä inne üritüst oll’ paar lammast är mõstu ja nuu es olõ säändsest kuumusõst huulmalda viil är jõudnu kuioda.

    Vanastõ mõstigi lammas inne pügämist är ja peräst pügämist villa inämb es mõstaki.

    Ku lammas är kuivi, naksi naasõ tedä pügämä

    Ku lammas lõpus är kuivi, sis näüdäs’ Mooratsi talu pernaanõ Visnapuu Viivi lambarauduga pügämist. Är pöedüt villa sai kraasi nii käsikraasiga ku ka väiku kraasmismassinaga. Tuu oll’ Kaika naisil kamba pääle kõrraldõt.

    Astra talu pernaanõ Posti Virve opas’, kuis vokiga kedrätäs. Puunõglaga kudamist näüdäs’ Sarik-Siimani talust peri Tilli Olivia.

    Pääväst võti ossa käsitüühuvilidsõ ja inemise, kiä Ähijärve veeren puhkaman olli.

    Säändsit käsitüüpäivi om Karulan peet joba aastit, a seokõrd es olõ vaia käsitüümeistrit muialt puult otsi. Kõik tüü, miä lambavillaga tetäs – alatõn lamba kasvatamisõst kooni kudamisõni vällä – näütsi ette Karula uma talunaasõ.

    Kõrraldajail om hää miil, et noorõ ja vanõmba talupidäjä omma naanu umavaihõl häste läbi käümä ja kuun egäsugutsit asju tegemä.

    Perimüsmuusiga õdagut alost’ näütemäng, Lutsu Oskari «Pärijad». Näütemäng kõnõl’ perändüsest, tsiatapmisõst ja paksõst kapstist.

    Näütemängu tei paigapäälitse inemise – Freibergi Lilian, Preismanni Kaili, Tomsoni Pille, Tsimmeri Merike, Tsimmeri Liina, Kalve Kristi ja Tilli Olivia. Tegejil oll’ tegemise ja kaejil oll’ kaemisõ illu pall’u. Järgmäne tähtsä asi oll’ ka Karula miihi ollõmekmine ja kõgõ parõmba ollõ vällävaliminõ.

    Seokõrd oll’ ollõtegu kõgõ parõmbalõ vällä tulnu Ala-Mähkli talu mehel Freibergi Renel. Tä piät kandma «Karula ollõmeistri» nimme tulõvadsõ aasta simmanini. Vana-ao süük oll’ hää

    Naasõ võti mõõtu, kiä mõist kõgõ parõmbat sõira tetä. Maigu poolõst sai kõgõ parõmb Madsa talu pernaasõ Tomsoni Pille uma.

    Saaroni Erika Järvesaarõ talust tekk’ piduliidsile Karulalõ umadsõ kapsta-uasupi ja karamell-kapsta kartoliga.

    Kotusõ pääl tekk’ Tuhka talu pernaanõ Osvini Ene karaskit, midä tä küdsi mõnõ savikivi pääle pantu pliidiravva pääl. Tuud pakuti hapnõkoorõga. Kõik kotusõpäälidse söögi ja joogi olli vana ja hää. Tandsus ja laulus olli Laube Kadri uma karmoskaga ja Varblasõ Marju viiuliga. Ildamba vällä tulnu suur pia tsõõrjas kuu and’ olõmisõlõ esierälidselt hää tundõ.
     
     
    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
     
      
      
     Uma Lehe sõbõr!