Nummõr' 107
Hainakuu 18. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Miä om Võro folkloorifestival?
  • Uudissõ
     
  • Eestläisi päiv piirivallan Vanan-Laitsnan
  •  
  • Linalaat Moosten
  •  
  • Tegemiisi Võromaal
  • Elo
     
  • Kass kudi kangast, pini puhksõ pilli
  •  
  • Vanastõ mõsti lammast, mitte villa
  •  
  • Harivesiligu märgotus
  • Märgotus
     
  • Julgõlõ suurdõ ilma
  •  
  • Karu Triinu: Eesti om elämises kõgõ parõmb kotus!
  • Kirä
    Kagahii
    Perämäne külg
     
     
     
    Kass kudi kangast, pini puhksõ pilli
     
    Fastrõ Mariko
      
     
    «Tii-tii tiganõ, vaa-vaa varõsõkõ, orrav läts kuusõ otsa, võtsõ latsõ nõna otsa, puut’ porri vurtsti!» laulva latsõ üten Punamäe Anitaga. 
      
    Mineväst sügüsest pääle om Võrol Luuvuskooli man kuun käünü latsi võrokeeline laulu- ja mängutsõõr. Tsõõri vidä Punamäe Anita. Seo kuu tõsõl nädälivahetusõl käve latsõ perimüslaagrin Margna Epu puul Hino talon Kaagrin (Kaagveren).

    Suvõs oll’ Anita mano tulnu rahvalauluhuviliidsi inämb ku muido. Laagrilõ sai kokku päält 20 latsõ, naid oll’ egän vannusõn: kolmõst nika ku 15-aastaidsini vällä.

    Latsiga üten oll’ ammõtin umbõs säidse täüskasunut inemist. Kätlin (3) ja Liisa (4) olli üten võtnu eski vanaimä-vanaesä. Suurõ teivä üten tuudsamma, midä latsõki.

    Edimält kõrras’ oppaja ja as’a iistvõtja Punamäe Anita latsiga üle noid rahvalaulõ ja -mängõ, miä talvõ joosul selges opit: teretüslaul, kassilaul, «Kos sa sõidat, hiirekene» jt.

    Peränpoolõ opiti vahtsit asju viil mano. Näütüses sõrmi nimmi võro keeli: (pässäst pääle) täitapja, võiuvõtja, pikk-Piitre, kullakandja ja tsillunakritsiirukõnõ.

    Tetti tutvust ka kotussõvaimuga: tuujaos käüti pallidõ jalguga ja kumbiti, miä käe ala jäi.

    Tõistõ ku koton

    Süüdi kõkkõ umma ja tutvat: hernesuppi, umaküdsetüt leibä, piimä, hapnõ piimäga kamma, külä päält saaduid maasikit, latsi esi tettüt biskviiditorti.

    Süüdi vällän ja istuti, kes kos. Niimuudu oll’gi veidükese tõistõ ku koton ja Andrese (4) meelest oll’gi tuu kokkosaamisõ kõgõ parõmb asi.

    Lämmä päävä iist minti lumpi pakku. Ujuminõ oll’gi Hebo (8) ja mitmõ tõsõ latsõ laagrilemmik. Peremiis Kalve Toomas nokits’ palkmaja man ja näüdäs’ vanno asju uman ateljeen. Tõistmuudu ku koton oll’ ka magaminõ: vannu sänge seen aidan vai telgin vai lauda pääl. Punamäe Anita ja Udrasõ Milja laulsõ õdagist ja kassõ-pinne sai kah egäüts silestä.

    Maaliti katussõlastõ pääle

    Kõigilõ latsilõ miildü väega lastõ pääle maal’minõ. Tuud näüdäs’ ette Margna Epp. Tä valisi vällä põnõvamba lastujoonistusõ, minkast tetti valmis «plakat» laulu-mängutsõõri tutvastegemisõs.

    Luiga Külliki ja Päivi opassi, kuis nüürest egäsugutsiid pailakõisi poimmi. Noist palmikist sai perän tetä näütüses kaalaehte, pärjä vai esiki pupi. Käsitüütegemine miildü suurõmbilõ latsilõ, näütüses Eliisabetile (11).

    Richard (8) näüdäs’ umakõrda, kuis lavvakõisiga saa vüüd kuta. Tä mängse ka tõisilõ kannõld ni opas’ tuud noilõ, kiä tahtsõ.

    Väega huvitav oll’ viltmine: ummi kässi vahel tetti valmis väikene kõrisõja munakõnõ.

    Tuu miildü kõgõ inämb Kadrilõ (5) ja Hipõlõ (5). Viltmist opas’ Eliste Annika. Pääle käsitüü-asjo jälki laulõti ja mängiti.

    «Luitsamäng» oll’ väega lustilinõ

    Jaanilõ(5) ja Richardilõ miildü üts nal’akas «Luitsamäng».

    Tuu käü nii, et liisusalmiga valitas imä ja timä lats. Imä nakkas nõudma, et minku lats ja otsku timä luits üles. Lats lätt tuud tõisi käest küsümä.

    Tõsõ, kelle käen luidsast olõ-i, tegevä tälle egäsugutsiid nal’akit asju ette, midä lats piät perrä tegemä. Naarda sai ku pall’o!

    Udrasõ Milja mängse viiulit ja opas’ selges «Kupparimuori» tandsu.

    Tuud soomõ tandsu tandsiti folkloorifestivali aigu Võrol uulitsidõ pääl. Festivalil sai kaia-kullõlda ka muid mänge-laulõ, mis latsil talvõga selges opit.

    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
     
      
      
     Uma Lehe sõbõr!