Nummõr' 107
Hainakuu 18. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Miä om Võro folkloorifestival?
  • Uudissõ
     
  • Eestläisi päiv piirivallan Vanan-Laitsnan
  •  
  • Linalaat Moosten
  •  
  • Tegemiisi Võromaal
  • Elo
     
  • Kass kudi kangast, pini puhksõ pilli
  •  
  • Vanastõ mõsti lammast, mitte villa
  •  
  • Harivesiligu märgotus
  • Märgotus
     
  • Julgõlõ suurdõ ilma
  •  
  • Karu Triinu: Eesti om elämises kõgõ parõmb kotus!
  • Kirä
    Kagahii
    Perämäne külg
     
     
     
    Eestläisi päiv piirivallan Vanan-Laitsnan
     
    Lauritsa Leelo
      
     
    Eestläisi tegemiisi hing Lätimaal om Prangli Jaan (kural). 
      
    8. hainakuu pääväl oll’ Vanna-Laitsnalõ (Veclaicene) eestläisi pääväle kokko tulnu pia kolmsada inemist, nii Lätimaa eestläisi ku ka siistpuult.

    Kõgõpäält käüti tiidmäldä eesti soldani kalmu pääl Bārdaskrogs’in ehk sis Habõnakõrtsi man. Päält tuud läts’ osa rahvast bussiga Vana-Laitsna pääle, tõsõ kai rahvamajan tuu kandi kotsilõ filme, kolmanda maalõ hoovi pääl kivve ja neländä kai-möi-osti vällänäütüsel savist tettüisi anomit.

    Romuskalna (Romeškalns’i) koolimajan pidi aoluulanõ Lõbu Terje loengu «Eestläse Vanan-Laitsnan». Tuu oll’ nii huvitav, et võinu kõgõ tävvega tõisilõgi lugõmisõs vällä anda. Mõnõ fakti loengust:

    1920. aasta hainakuun, ku briti koloneli Tallensi komisjon paprõ pääle Eesti-Läti piiri vidi, miä valla poolõs jagi, elli Vana-Laitsna vallan eestläisi inämb ku lätläisi (1092 ja 885).

    Mitmõl talol jäi tarõ ütte ja hainamaa tõistõ valda, piirihäti ja muutmiisi jakku viil neläs aastas. 1928. aastal tei eestläse uma seldsi, miä kõrrald’ loengit, laulu-tandsu-näütemängutsõõrõ. Sääl käve ka talomehe kuun ummi tüüasjo arotaman.

    Lutõriusku inemise käve viil pikkä aigu õks Rõugõ kerikohe ristmä, laulatama, är saatma. A Laitsnalõ käve Harglõ kerigu oppaja.

    Väegä kirriv om eestikeelidse kooliharidusõ kõrraldamislugu, umakiilne kuul oll’ Paikin, sis Korneti mõisan, sis Kroonulaitsnan, nika ku Läti valitsus tahtsõ kooli kinni panda.

    1928. aastal lubati mõnõlõ mehele vangimaia vai trahvi, ku tahtva eestikeelist oppajat. Saksa võimu aigu 1943. aastal kolm miist tuusama tahtmisõ iist kinni pantigi.

    Inne 1950. aastat panti kinni ka perämäne, Romuskalnan olnu kuul. Eestlüst jäivä elon hoitma õnnõ kodotalo, pere ja lähembä sugulasõ. Ku 1930. aastil oll’ piirivallan eestläisi 400, sis 1970. aastal 98 ja täämbädsel pääväl 40 ümbre.

    Kuigi läbi ao omma eestläse lätläisile süüs pandnu nii koolihätä ku ildampa kolhoosikõrra ull’usõ, sis täämbädses omma nuu unõhtõdu ja hoitas ütte.

    Eestläisi päävä pääkõrraldaja oll’ Maija Rozīte Veclaicene rahvamajast, kiä esi päävä kõrdamineki kotsilõ midägi es ütle («esi hinnäst ei taha hinnada»), a osaliisi meelest võinu eestläisi päävä traditsioonis tetä. Pääväst hindäst kõnõlaminõ jäi inne aoluu peräst poolõlõ, olku no viil üteldü, et tetti ka sporti ja marsiti rongikäügin. Õdagu peeti pito, kon astsõ üles Mõnistõ-Varstu kuur «Dimena», Misso puhkpilliorkestri, Misso tandsja «Häitsmed», Misso laulja «Meelespea», Viitinä miihiandsambli, Rõugu tandsja «Kadri», Hurmioro küläselts, Läti poolõ päält Vana-Laitsna ja Maliena esitegejä. Ja kesk üüd lasti veidükene Euroliidu rahha kah taivahe.


    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
     
      
      
     Uma Lehe sõbõr!