Nummõr' 105
Piimäkuu 20. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Vahtsõliina laadu pääl
  • Uudissõ
     
  • Edimäne võrokõisi tsõõriklaud
  •  
  • Eestiaignõ lipp kaonu kodu mälestüses
  •  
  • Vahtsõnõ rongiaig ei passi mi rahvalõ
  • Elo
     
  • Maal om kõva tüüliisi põud
  •  
  • Muhumaal kõnõldas kah umma kilt
  • Märgotus
     
  • Tossu Enno: olõ kehv hingehoitja, mullõ passis käsitüü!
  •  
  • Piimäliitri sõit läbi ütessä tuhat versta, inne ku jõud jogurtipurgis inemise kodo külmkappi
  • Kagahii
    Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
    Maal om kõva tüüliisi põud
     
    Allasõ Tiia
    tiiaallas@hot.ee
      
     
    Paali Uuno (hääd kätt) ja Kopli Gunnar ütistü perädükalli vagivahtsõ traktoriga Fendt 818, minka saa tsilo är tetä niitmisest nikagu mulku vidämiseni.  
      
    Põlva-lähküdse Miiastõ POÜ inemise omma iinotsan Paali Uunoga (52) kõvva märknü vahtsõ muudsa lauda häie ja halvu külgi pääle. Parhilla oltas kimmä, et laut tulõ är tetä. «Elo sund, selle et maal om suur tüüjõu puudus,» tiid kümme aastakka POÜ-d juhtnu Paali Uuno.

    Vahtsõnõ laut tahetas tetä Miiastõ keskusõ – kontori ja kaalukua – lähküle. Vannu lautu ei saa massinidega süütmise pääle ümbre säädä.

    Käsilde süütmine taht pall’o rahvast, a kõrralikkõ tüüinemiisi lövvüs veidü. «Kiä omma tennü vahtsõ lauda, noil eläjide tervüs paranõs. Mullõ oll’ kah edimält mõistmalda, mille mi vanaesä ehiti kinnidse lauda, a mi no vallalidsõ. A õhk om tähtsä, taad taht kõik elläv. Ku kõik omma mi külmi talviga nakkama saanu, sõs saami vast mi kah,» märgotas Miiastõ POÜ päämiis. Hääs iinkujos om näile Põlva POÜ, kink lehmä nüsvä Eestin kõgõ inämb piimä.

    Ehitüses loodõtas Euroliidu api. «Ainukõnõ, kiä meid perämädsel aol tugõ, om Euroopa Liit. Eesti riik om meid suurõst luust är unõhtanu. Uma riik ja umavalitsusõ pidänü ka arvu saama, et maainemine om väärtüs. Omma jo Põlva vallangi suurõmba tüüandja põllumehe,» om Paali Uuno tõsitsõlt murrõn.

    Tä ei taha nurista, a parhillatsõn maaelon häti pidä. A maalt miis är ka ei lää. Mis tuust, et tüü käü tõnõkõrd hummogu kellä säitsmest õdagu kümneni ja nii 31 päivä kuun.

    «Võinu muial muud tetä, a põllumehe hing ei lasõ. Taha, et maaelo püsümä jääsi. Tuujaos piät põllumehe jonni olõma. Ma püvvä muudku tetä kõikaig,» kõnõlõs tä.

    Paalilõ ei miildü, et aokirändüs kõnõlas kõva helüga, kuis põllumajandus om halv. Inemise jääse tuud uskma ja tuuperästki läävä maalt är.

    «Tunnistami, et palga omma väiku. A mi saami massa tuud, midä meile toodangu iist mastas. Piimä iist saami Põlva tüüstüse käest 3.80 – tuu om 20 senti veidemb ku minevaasta,» nimmas Paal ja pidä plaani tõist tüüstüst otsi. « Tüüstüse tahtva häste ellä, selle jääs tuutjalõ tsipakõnõ.»

    Inemine piät tiidmä, midä tä taht tetä

    POÜ päämiis tiid, et maaelo om egä kandi päält kirriv, tan pidä häid ja halvu külgi. Tüüliisi om ka egäsugumaidsi. Om säändsit, kiä sakõst tüüle ei ilmu ja noidõ asõmõl tulõ Paali Uunol hindäl vai pääsootehnik Hääle Valvõl tüü todakõrda är tetä.

    «Süütmine om lautun käsilde, sääl om rassõmb seltskund, kuigi om ka häid. A mehhanisaatori omma tubli. Olkõ miä om, a Miiastõ POÜ eläs iks tublidõ tüütäjide pääl, kuiki noid om veidü. Selle piämigi muudsamba tuutmisõ pääle minemä, et saanu vähätsile inemiisile kõrralikku palka massa,» arotas päämiis. Miiastõ POÜ and tüüd 30–35 inemisele. Piimälehmi om 200 ümbre, umbõs tõnõ niipall’o nuurtkarja. «Veidü tsiaseemend kah,» ütles peremiis.

    Hädä om ka tuu, et inemise jääse vanas, kõrralikkõ nuuri om väega veidü. «Üts seltskund uut kõiksugumaidsi tuki. Ku raha käen, pandva tuu pudõlihe. Ku püvvät näist tüüinemist tetä, ei tulõ tuust midägi vällä. Kõgõ tähtsämb om tuu, et inemine piät tiidmä, midä tä taht,» märgotas Paali Uno.

    Lauda- ja põllotehnika mass pall’o ja nõud mõistust. «Taha tüüliisile inämb vastutust anda – ku inemine nakkas esi mõtlõma, om kõgõ parõmb.»

    Ütistü om ka abivallamaja iist

    Inne ütistü juhtmist oll’ Paali Uuno esi mehhaanik ja majanè küländ madalan saisun. «Põllumajandusõn saat kõgõ parõmbalõ tetä. A piimä nüsvä lehmä parhilla inämb, viläpõllu omma suurõmbas ja saagi parõmbas lännü. Kirotanu naid õuruprojektõ rohkõmb, a umma ossa olõ-i kostki panda. Tuu kandi päält om suurõmbil ettevõttil parõmba võimalusõ. Ja noil majandil, kiä õkva päält kolhuusõ ello jaksi,» ütles Uuno. POÜ om Miiastõn ka abivallamaja iist. Kontorimajan om üts tarõkõnõ külänaisi jaos, kon nuu saava kõiksugumast käsitüüd tetä ja lehti lukõ.

    «Inemise saava juttu aia, näide mõttõ läävä häti mant muialõ. Ma tiiä esi, et ku käü kalal är, om õkva parõmb,» ütles Paali Uuno. POÜ pruum inemiisi avita ka puiõvidämise, hainaniitmise, kartolivirkse ajamise vai muuga.

    «Säänest aigo, ku põllumiis olõsi väega häste mastu, ei tulõ. Lõpõ-i ka maaelo hää ja halva küle. Hää om kaia, ku põllu ilosa vai ku maa sügüse küntü. Om nätä, et inemise tegevä tüüd. Kah’o, et inemiisi perämädsel aol veidü maalõ elämä ja tüüle tulõ. Maal olõ-i ilmangi ikäv, ega aasta om ilm ja luudus esimuudu,» kõnõlõs Paali Uuno.

     
    Mis sa arvat?
     
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
     
      
      
     Uma Lehe sõbõr!