| Pääleht |
Uudissõ |
Elo |
Märgotus |
| |
|
|
| | | | | | | | Võro liinast peri lõõdsamehe Kartsepä Johannese (65) ümbre tull’ kokko tsõõr rahvaligu muusiga avvustajit. | | Tsillokõsõ puul-tiigerbokseri miildü väega latsilõ ja saiva kipõstõ vahtsõ umanigu. | | | | | |
| | | | Suffolki tõugu lammas säädse hinnäst pildimassina ette nigu välläopnu modell. | | 8-aastanõ Joosep lõigas’ puust vällä poku ja möi tuu õkvalt 100 krooni iist maaha kah. Et poiskõnõ puuga nii häste toimõ saa, tuu iist om huult kandnu Antslast peri esä – puukujomeistre Perandi Raivo, kiä põra eläs perrega Jänedal. | | | | | | Mis sa arvat? | | | |
JUHTKIRI: | | Laadust ja latsist | | Timahavva oll’ Vahtsõliina laadu pääl väega pall’o latsi. Ütsjago näist hõl’ot’ Käsna-Kalle ohupalli ja sei tsukruvatti, a tõnõ jago vidi immä vai essä kättpiten võrokeelitsit raamatit kaema.
Päämidselt olli neo algklassilatsõ, kiä kaiva huviga piltsõnastust, kuis ütte vai tõist eläjät-tsirku võro keelen kutsutas vai sis loiva võrokeelist Tähekese nummõrd. A oll’ ka hulk nuuri vanõmbit, kink lats viil käron sõitsõ ja kink jaos võeti üten latsilaulõ plaat vai mõni värmiliidsi piltega raamat.
Mõni vanõmb tull’ mano ja märgot’ üten latsõga, määndse omma ägedämba võrokeelidse sõna. A üts imä selet’, et timä lats ei piä raamatust kaema, kuis määnestki eläjät võro keelen kutsutas – maalats tiid eski kõikõ!
Hää oll’ nätä, ku pall’o om nuuri võro keele huviliidsi. Et nuur miis võtt üten klepsu «Tan või pruuki võro kiilt» ja lupa tuu hindä tüütarõ ussõ pääle panda. Iks tuu mõttõga, et võro inemine tulõ ja tiid, et või ka noorõ inemisega julgõhe umma kiilt kõnõlda. Eski sis, ku tuu tüütarõ om pääliinan.
Ja tuu tekù kah häädmiilt, ku inemise tulli mano kõnõlõma, kost nä peri omma ja kiä näide perren häste võro kiilt mõist. Tuu näütäs, et uma kiil ja juurõ omma inemiisi jaos õks väega süämelähkese. Et noidõ inemiisi siän om hulga latsi, tuu tege kõgõ suurõmbat häädmiilt – ma arva külh, et võro keele ärhäömist massa-i pelädä. Harju Ülle, päätoimõndaja
| Mis sa arvat? |
|
|
|