Nummõr' 104
Piimäkuu 6. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Pelädä painajat vai ei?
  • Uudissõ
     
  • Kauksi Üllel näütemänge kogo
  •  
  • Vahtsõnõ sünnütüslaud joudsõ Võrolõ
  •  
  • Memme-taadi rahvapido
  •  
  • Pido lõpuh saiva kõiki kollõktiivõ juhi tenokirä ja roosiõiõ.
  • Elo
     
  • Rahvarõivit olõ-i kerge tetä
  •  
  • Kaska pääle 10 lambanahka
  •  
  • Maatohtri kõrvakündlist ja ruunõst
  •  
  • Kimmäs kaidsõ tsiko iist
  • Märgotus
     
  • Otsa Hannes: esihindä jaos ei jää õigõhõ aigogi!
  •  
  • Vikat vai trimmer?
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Vikat vai trimmer?
     
    Vikadi pästmises om vaia ütte vahtsõt teenüst
     
    Saarõ Evar, aiaumanik
     
    Olõmalda konsõrvatiiv, märguta ma iks tõnõkõrd, et kas vasta tahtmist muutuisist või är päsedä. Üts sääne muutus om aiahaina niitmise man üleminek vikati päält trimmeri pääle. Muruniitjäst ma ei kõnõla, tuu riist om tuu jaos, et pakku inemisele tä suvidsõ hengetõmbõao ärtäütmist ja esimuudu silmäillu, miä oll’ edimält staatusõ, a no joba normaalsusõ sümbol.

    Ei olõ võimalik ette kujuta, et Munamäe torni kõrval ei niidetä egä nätäl murru. Kuiki hoobis huvitavamb olnu laskõ nurmõlillikeisil kassu ja tetä kasunust hainast kats nädälit pääle jaani vai nii kuis ilm lupa üts kõrralik rõuk. Ütskõrd sääne aig tulõ, edimält just Munamäe muudu kotussin.

    Hainast tarõ saina veeren taht vallalõ saia egäüts ja tuu jaos om täl valli: kas vikat vai trimmer. Kiä om kunagi pääle muruniitmist vikatiga lumbipervi löönü ja piät no noidsammu pervi trimmerdämä, tiid häste, et kõrran vikatiga kulus aigu ja jõudu veidemb. Katõ puuriida vaihõl om trimmer etemb. A hariligu maa pääl omma naa pia võrdsõ. Olõ esi pruuvnu, uibuaia niitmises kullu üte aasta mitte trimmeri, a profi võsuniitjä kolmnukaga puultõist päivä, vikatiga tõsõ aasta kats päivä.

    Vikat ei kuluta pentsu, ei tii larmi, ei massa kümnendikkugi trimmeri hinnast. Uibu ja nõglapaiu kuur jääs kah terves. Ka tehnika illu või timä man nätä: vikat om haina lõikamisõ tehnoloogia tipp, vällä arõnu aastatuhandidõga. Reklaam võlss, ku näütäs jalga, saivast, tsirpi, vikatit ja trimmerit ku tehnoloogia arõnõmist. Vikatiga joud’ arõnõminõ lõpulõ, a tull’ sisepalamismootor, miä lask parhilla haina pessä efektiivsusõ poolõst kongi saiba ja tsirbi vahepääl olõvidõ terriga.

    A tuuperäst, et vikat om üte tehnoloogia tipp, om tä ka väega tundlik mõistmalda ümbrekäümisele. Võlssi otsapandminõ, tsagamalda olõk vai mõistmalda tsagaminõ, võlss jämmüsega tahk, mõistmalda tõmbaminõ – kõik tuu tsurk niitmise mõnu är. Niitmäopminõ latsõpõlvõn tege tuud, et üte kihlkunna miis ei mõista tõsõ kihlkunna vikati propsõst ja karkõst midägi hääd arvada. Eestläne saa naarukrambi, ku näge, kuis õdagupoolidsõ Soomõ talumiis niit.

    Mu edimäne kogõmus säädmäldä vikatist om peri Saksamaalt. Sääl saadõti minnu ja tõist sulast poodist ostõtuidõ vikatitega hekki hainast vällä niitmä. Ma olli varõmb vanaesä säet vikatiga niitnü, tõnõ miis es olõ vikatit kätte võtnugi, a tüüd tetä es õnnõstu kummalgi. Õdagu proovõ vikatit käiada, esiki tsagamist sai proovitus, a iks jäi sääne tunnõ, et olõt nigu ahv, kiä ei mõista tüüriistaga midägi pääle naada.

    Kümme aastat ildampa olõ ma opnu vikatit tsagama, a lasõ tuud iks parõmba meelega naabrimehel tetä. Naabrimehe noorõmb veli käü palga iist lesknaisi uibuaidu niitmä: hummuk ja aid. A ku üte suvõ inämb säält perrest niitjä ei tulõ, toova liinamiihist perrepoja trimmeri majja. Mitte tuuperäst, et nä progressi uskva. Ei, umma rahakotti usutas rohkõmb ja vikatiga tulõsi odavamb, a tuju lätt sitas, ku piät nührü vikatiga haina pesmä ja tuu man viil kõik vanaesä jutu miilde tulõva, kuis innevanast niideti ja olti.

    Üteldäs, et traditsioonilist kultuuri piät hoitma ja edesi andma. Või-olla olõsi abis, ku turismi arõndamisõ raha iist tetä Võrulõ vai Põlvalõ üts vikatisäädmise tüükoda, kohe inemine saa tuvva uma vussin vikati otsapandmisõs, tsagamisõs. Säält saanu ka oppust, kuis vikatit tõmmada, kuis niitmise aigu terrä hoita jne.

    Pääliina herr, kiä tahtnu umma aida vikatiga niitä, ei lää küläpoodi manu uurma, et kiä mõist vikatit säädi. Ku tä löüdki uma «mõistja naabrimehe», om täl häbü õkva järgmäne päiv nühräs aedu vikatiga tagasi minnä. A vikatitüükotta lännü tä hää meelega. A periselt om asi sääne, et timahavva ei olõ ma laatu pääl nännü müüdäv esiki vikatihandu.
     
     
    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
     
     
     Kae, miä ütel´!

    Dr Peep Pree man saat laskõ hindäle võro keele opõriiri, ku ei olõ sünnüst saati võro keelega õnnistõt! Seo om talent vai annõ, miä andas üteh!

    Põlva ansambli Winny Puhh jutun umast vahtsõst plaadist «Täämbä õdagu praadimi kunna». (EPL)
     
      
      
     Uma Lehe sõbõr!