| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | | | Otsa Hannes: esihindä jaos ei jää õigõhõ aigogi! |
| | | | | | | | | | Otsa Hannes nikõrd’ puust kikka ka Vahtsõliina kerigu torni. | | Hannese tett müübli passis maa-elämiste. | | | | | | |
Parhillatsõl aol om veidü noid Võromaa miihi, kiä es lännü Tal’nahe vai Suumõ tüüle, ku iks väega hääd palka pakutas.
A Vahtsõliina puutüümiis Otsa Hannes (25) olõ-i üttegi säänest pakmist vasta võtnu: kuvvõndat põlvõ puutüümeistri taht vanaesä talon vana ja vahtsõ ao muudu müüblit tetä, hindäle jürrist palgõst tarrõ rako ja uman mõtsan tsirgulaulu kullõlda. Säändsit asjo saa-i suurõn liinan joht määndsegi korgõ palga iist.
Teile miildüs õkvalt vana-ao müüblit tetä?
Tuu om õks lemmiktegevüs. Tuu om sääne tõistmuudu: ehtsä ja keskkunnasõbralik. Terve uma elo, nii pall’o ku taad mäletä, om õks taad puud jüretü. Treipingi takah sai vast alostõdus. (Esä Andres – kah kõva puutüümiis – kõnõlõs, et ku Hannes puutüüd naas’ tegemä, tull’ treipingi ala pukk panda, lats es küünü pingini. Kuvvõaastadsõlt ehit’ Hannes hindäle esi palgõst onni).
Kost ti matõrjaali saati?
Mõtsast iks! Mi esi mõtsa ei käü, iks tuvvas mõtsast är. Kõkkõ ei jovva esi tetä. Tuu om sääne matõrjaal, mis tüüstüsele ei kõlba. Meil om rohkõmb tüüd ku matõrjaali. Mi iks teemi tuust puust midägi, ei müü niisama maaha.
Pall’o lätt aigu üte vana ao kapi tegemises?
Iks hulga inämb ku massinide pääl. Sääl om õga jupp käsitsi mano passitõt. Kõik om puust. Poodi mant midägi vaia ei lää! Millega üle teemi – kõik om naturaalnõ, kas sis vaha, õli vai sis pedäjätõrv linaõliga. Lippõga olõ kah tennü – Vahtsõliina liinamäe mano sai üts lippõga üle tett asi.
Kiä ostva käsilde tettüt müüblit? Kas rikkuri?
Ei, rikkuri omma kõgõ suurõmba näro! Kõik ei taha arvo saia, et käsitüü iist tulõ massa. Midä rohkõmb liina poolõ, toda hullõmb asi om.
Põhitüü andva mikandi turismitalo. Meil om umainemise austus suurõmb ku liinah. Naa liinainemise... Ma ei saaki tihtipääle arvo, mille piät kõgõ tingmä ja otsma, kuis saanu hinnast alla.
Ma panõ hinna ette – ku tulõ rohkõmb tüüd, ku mõtli, sis om iks nii, nigu kokko lepüt sai. Ku saami pessä, sis saami pessä.
Kas Vahtsõliina laadu pääle lääti umma kraami näütämä?
Iks kuigivõrd olõmi olnu, a mi ei suru tuu pääle. Rahvast käü väega pall’o, ütskõrd varastõdi üts asi är... Meil om uma puukujo-ragomisõ üritüs, kes tulõ seo as’a pääle vällä. Kuvvõs aasta tulõ nüüd: jaanipääväl nakkami pääle, timahavva tulõ 10-15 puukujo ragojat. Tarto kunstikooli opilaisi tulõ.
Rahvas om kaema oodõt 28.-29. juunil, tuusaos om midägi valmis tett. Päält tuud omma kujo kuu aigu kaemisõs väläh.
Olõti koskil puutüüd opnu?
Viis aastat sai puutüüd opitus. Väimäläh sai lõpõtõdus ja Soomõh sai kah är oltus. Puusepäs. Kogõmus om ja midägi iks. A ma eski ei tiiä, kos mul tuu papõr om, papõr ei tähendä parhillatsõl aol suurt midägi.
Kõnõldas, et kängsepäl olõ-i kängi, kuis tiika om?
Jah, kõik om ripakilõ tarõh, olõ-i joudnu viil hindäle tetä. Taa elo om sääne, et esihindä pääle ei jää õigõhõ aigo.
Väiku ettevõtja tüüpäiv om sakõst 12 tunni...
Tuu om viil lühkene tüüpäiv! Eelä läts’ üteni tüü. Ma olõ sääne, et mullõ millegiperäst miildüski üüse tetä. Päivä käüdäs siiä-sinnä, jututõdas üte-tõsõga...
Kas teil joba pere om?
Ei olõ. Ma ütli, et esihindä jaos ei jää aigo. Tüü om poolõldõ harrastus kah, sis omgi tuu hädä.
Ku puhkati, midä sis tiiti?
Tsiklit putita. Ku kohegi reisi, sis võisi kävvü tah, koh om illos luudus – Norrah, Vinnemaal. (Esä soovitas minnä kõgõpäält Udmurdimaalõ, kos saa viil nätä mi hõimurahva ilosat puutüükunsti).
Küsse Harju Ülle
| | | | | | Mis sa arvat? |
|
|
| | Kae, miä ütel´!
Dr Peep Pree man saat laskõ hindäle võro keele opõriiri, ku ei olõ sünnüst saati võro keelega õnnistõt! Seo om talent vai annõ, miä andas üteh!
Põlva ansambli Winny Puhh jutun umast vahtsõst plaadist «Täämbä õdagu praadimi kunna». (EPL) | |
| | |
|
|
