| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | Maatohtri kõrvakündlist ja ruunõst | | | | Kesoneni Helena |
| | | | | | Kõrvakünnäl tuu vällä kõrvavaigu ja inemine nakkas parõmbahe kuuldma. | | | | |
21. lehekuu pääväl peeti Elvan maa- ja rahvapito. Ummi tarkuisi jagi tah ka mitmõ ravitsõja ja maatarga.
Kuivkaevu Milvi kõnõl’ kõrvakündlist. Noidõ kündlide mõtõ om kõrvavaiku vällä tuvva ja tuuläbi kõrvakuuldmist parõmbas tetä.
Muudsal aol kõnõldas pall’o telehvonnõga, a inemise ei jovva kõkkõ vasta võtta ja tuuperäst tulõ kõrvu üts kõrd aastahki puhasta.
Inemine saa kõrvakündlidega esi hinnäst avita. Mitmõ omma Milvile kõnõlnu, et peräh om pää õkvalt kergemb: kõik saast tulõ vällä. Väega häste avitas seo vanulõ inemisile ja latsilõ.
V. Maya nime taadõ käkkünü Terasõ Tiit kõnõl’ ruunõst. Ruunimärk om märk, miä juht luudusõ väke.
Kõgõ parõmbahe avitasõ ruuni, miä omma esi tettü. Vägi, miä om inemise seeh, lätt õkvalt umatettü ruuni sisse.
Legend kõnõlõs, et kõgõpäält oll’ kosmosõn kaos, sõs tegüsi ilm ja ruuni panti kaost kinni pidämä.
Ruuni omma perändüs meile. Ku koolin opatas, et eestläse opsõ kirotama 16. aastasaal, sõs tuu om võlssi opat. Vana eestläse mõisti ruunimärke jo mitut aigu, a võõras võim häöt’ nuu är.
Ruunõga tohtõrdamisõ kotsilõ või lukõ Jarelli raamatust «Ruunid ja tervis».
Teedüst ruunõst saa ka Terasõ Tiidu hindä raamatist «Ruunid-mis need on? Muistsete tarkade salateadmised» ja «Ruunikirjad, monogrammid, insigilid, talismanid.» | | | | | | Mis sa arvat? |
|
|
| | Kae, miä ütel´!
Dr Peep Pree man saat laskõ hindäle võro keele opõriiri, ku ei olõ sünnüst saati võro keelega õnnistõt! Seo om talent vai annõ, miä andas üteh!
Põlva ansambli Winny Puhh jutun umast vahtsõst plaadist «Täämbä õdagu praadimi kunna». (EPL) | |
| | |
|
|
