Nummõr' 54
Hainakuu 6. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Hainatego tulõ rassõ
  •  
  • Valgusvoori Võro liina?
  •  
  • Võro sai uma ollõkõsõ
  •  
  • Tudõngi kulssi Räpinä kandi inemiisi kiilt ja elotarkust
  •  
  • Setosid avvustõdas ka kavvõl Indian
  • Elo
     
  • Baltical vahtsõ seto lipuga
  •  
  • Jaaniaig oll' liiklusmärgele rassõ.
  • Märgotus
     
  • Klaasi Urmas: külämiis' või mõnikõrd inämb õigust kõnõlda ku tiidläne
  •  
  • Kas kodo jääs alalõ?
  • Kirä
    Kagahii
    Aholämmi
    Perämäne külg
     
     
     
    Klaasi Urmas: külämiis' või mõnikõrd inämb õigust kõnõlda ku tiidläne
       
     Põlva maavanõmbas om saamah Räpinält peri Klaasi Urmas (33), inneskine Postimehe päätoimõndaja ja Tarto Ülikooli aoluu oppõjõud, kiä olõ-i korgidõ ammõdipostõ pääl kodokotust ja kodokiilt är unõhtanu.

    Kodo tagasi?

    Õigõlõ olõki-i är olnu. Kõik' aig om iks
    Klaasi Urmas soovitas juhtõl inämb inemiisi kullõlda.  kotoh Räpinäl käütü ja väiga tihti. 1989. lõpõti Räpinäl keskkooli ja lätsi Tartohe ülikuuli, a nädälivahetusõl käve iks kotoh, oll' vaia siih kammanda.
     
    Vaimsõlt om kõik' aig kodokandiga ühendüs olnu ja siiä om sõpru pall'o tuudu.

    Kuis tull' mõtõ maavanõmbas kandidiiri?

    Ütteluku siiäkanti käve ja sakõst sai säändse pilguga kaetus, et siin vai sääl võissi arõng nii vai naa minnä. Häie tutvidõga sai pääliinahki seo kandi asjo arotõdus.

    Sibula Piitre ja tõsõ Räpinä kandi inemise kutsi ja nii naksigi mõtlõma, pandsõ mõttõ kirja ja nii taa läts'.

    Om tett säärnest juhitüüd mitmõl puul, ilmah ka ringi käüt ja kogõmust saad. Vet selge om tuu, et taa om mul vahtsõnõ etapp' eloh.

    Ku maavanõmbas saati, kas nakkati õkvalt tegotsõma?

    Üts' illos ütelüs om säändsel targal mehel nigu Konfutsius: «Sa võit külh kipõstõ juuskõ, a ku sa võlss' suunah joosõt, sis olõ-i tuust kipõst juuskmisõst kassu midägi!» Tõnõ illos ütelüs om tuu, et putku-i asjo, mis tüütäse! Ku om hää huug ja õigõ suund kätte näüdät, lätt asi esi edesi.
    Õigõ om kõgõpäält ringi kaia, märki, inemiisiga tutvas saia ja kõnõlda. Tuud viimäst piä ma kõgõ tähtsämbäs. Meile väiga miildüs kõnõlda, et tuud vai taad om vaia tetä. A väiga veidü nimmatas särnest sõnna nigu inemine. A ilma inemiseldä ei tii mitte midägi.

    Olõti ütelnü, et tähtsä om nuuri kodokanti tagasi saia. Kuis?

    Ma looda, et mino tulõk' võissi olla säärdene isiklik iihkujo noorilõ seo kandi inemiisile, kiä omma kooli är lõpõtanu ja kogõmuisi saanu. Oll' hää Koidust lukõ, et siih keskkooli lõpõtanu noorõ tahtva kodokanti tagasi tulla. Mõni aasta tagasi olli nä viil skeptilidse. Loomuligult: tii omma hää ja auto kõrraligu, mis viga mi kandist liina tüüle kävvü! A ku tulumass kodokanti tulõ, om tuu su panus kodovalla arõnguhe.

    Kuis suhtuti umma kultuuri? Kotoh kõnõliti iks umah keeleh?

    Jah. A Tartoh vai Tal'nah läät iks üle kiräkeele pääle. A ku näet mõnt umakandi inemist sääl, sis nakkat õkvalt nigu automaadist kõnõlõma võro kiilt! Siih nakkas kiil' juuskma, ku autoussõ valla lüü.

    Hää, et mi aoluulidsõ juurõ olõ-i kaotsihe lännü. Et mi mäletämi, kiä mi olõmi ja kost tulõmi. Mu jaos om tuu ololinõ, taa and joudu. Ku puu juurõ omma kõrraligult maa seeh, om puu tukõv ja terve. Sama käü inemise ja rahva kottalõ.

    Kuis saa maavanõmb umakultuuri-juunt aia?

    Ku maavanõmb om kimmäs, et paikligu esihindäs olõmisõ tugõvasttegemine om tähtsä, sis seo tähendäs pall'o kultuuriministeeriumist vai Euruupa tõukõfondõst tulõva raha liikmisõl.

    Ma piä kitmä inemisi, kiä siih umma kultuuri edendäse, olkõ nä sis võrokõsõ vai seto. Tüüd om tettü hulga ja kultuuriministrigi om ütelnü, et seoh kandih om tubli rahvas, kiä om püüdnü umma kultuuri edesi viiä. Seo tähendäs, et tuus andas ka rahha.

    Viil lövvä ma, et Eesti rahvas ei piässi pelgämä umma kainõt talopujamõistust. Sis mi olõssimi pall'o kimmämbält katõ jalaga maa pääl. Olõ-i vaia juuskõ tiiäki-i kohe. Olõ kaenu, et tahetas õnnõ juuskõ, a kas ka õigõlõ poolõ joostas, tuu om esiküsümüs.

    Midä märgiti haldusrehvormi kottalõ? Om jo Põlva ja Võro maakund üts' aoluulinõ piir'kund olnu?

    Aoluu mõistõh om 50-60 aastat väega väikene aig. Tuuh plaanih võissi säärne asi olla võimalik külh. Kõgõ tähtsämb om, kohe tõmbõkeskustõ omma inemise harinu käümä, määrne om teievõrk ja bussiliiklus. Tuuh mõttõh om viimädse 50 aastaga pall'o ümbre tett.

    Haldusrehvorm' saa edukas olla sis, ku inemise nägevä, et näile tuust kassu om. Ku kunagi om üteh kihlkunnah oltu, sis mille-ei valdu ühendä? Prõlla näemi, kuis Räpinä vald pidä ütteminegikõnõluisi Miiksi vallaga, miä om Tarto maakunnah, Maaritsa Tartomaaga ja om kõnõld seto valdu võimaligust ütteminegist.

    Tegeligult tulõ kaia Lõuna-Eestit ku ütte tervikut. Egä maakund ütsindä om nõrk. A 350 000 inemist - Tarto liinaga kokko - om Euruupa liidu mastaabih umaette piir'kund. Tuuperäst piät maakundõ kuuhtüü olõma tugõvamb.

    Maavanõmba man käüdäs iks murrist kõnõlõman. Kas olõti valmis inemiisi är kullõma?

    Loomulikult. Mitu pääd om iks mitu pääd. Aokiränigu ja oppõjõu ammõdi omma opanu kullõma ja aokiränigu ammõt' nägemä inemiisi murrit terävämbä silmäga. Mi juhi piässi inämb kullõma inemiisi elotarkust. Ma olõ nännü, et üts' külämiis' või mõnikõrd inämb õigust üteldä ku tark tiidläne kabinetih.

    Küsse Harju Ülle
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!

    "Ku esi olõssi nuur', võih olõs illos taa silla all kuramiiri!"

    Räpinä vallavanõmb Hirmo Inge vahtsõ Võro maantii silla vallategemisel (Koit)
     
       
     Uma Lehe sõbõr!