Nummõr' 104
Piimäkuu 6. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Pelädä painajat vai ei?
  • Uudissõ
     
  • Kauksi Üllel näütemänge kogo
  •  
  • Vahtsõnõ sünnütüslaud joudsõ Võrolõ
  •  
  • Memme-taadi rahvapido
  •  
  • Pido lõpuh saiva kõiki kollõktiivõ juhi tenokirä ja roosiõiõ.
  • Elo
     
  • Rahvarõivit olõ-i kerge tetä
  •  
  • Kaska pääle 10 lambanahka
  •  
  • Maatohtri kõrvakündlist ja ruunõst
  •  
  • Kimmäs kaidsõ tsiko iist
  • Märgotus
     
  • Otsa Hannes: esihindä jaos ei jää õigõhõ aigogi!
  •  
  • Vikat vai trimmer?
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
    Pelädä painajat vai ei?
      
     
    Leenu (Küti Marianne) ja Raudmiis (Kobina Anti). 
      
    Pelädä painajat vai ei, om küsümüs. Võro Tiatriateljee mäng Väimälän vahtsõt tükkü

    «Painaja» ja nimetäs tuud võro horroris. Om taa tükk hirmsa vai saa hoobis nall’a, tuu üle märk Valpri Valdo.

    Kunagi võro vaimu liigutaja mõtli, et võro keelen tulõsi kirota «alambat kirändüst». Krimka ja seksromaan omma olõman, no om sis pelgüstükk ka tettü. «Pelgüs» piäsi võro keeli häste tuud horrori-värki ütlemä, a eesti kõnnõkeele sõna õudukas käü kah.

    Tegeligult ei olõ säänest sorti kirändüs kunagi mu suur lemmik olnu. Egäsugunõ ulmõ om mu jaos väega võlss, ulmõ haro õuduka niisama. Õnnõs pilkasõ mõnõ ulmõkiräniku umma alla, a ku ka nii nimme tetä-i, sis sakõstõ omma ulmõka ja õuduka joba esihindäst nal’aka. Paksu värmi pandminõ om nii pelgüs- ku mõnt sorti nal’akirändüse juun nigunii, «Painajan» võisi nätä tuud nii õgvan (grimm jms) ku kaudsõn mõttõn. Pümehüs, toss, oigõ, hirmsa helü ja hambidõ kridsistämine omma pelgüskunsti abimehe ja noidõga es olõ kokko hoitu. A kõik tuu om peri joba mitmõsaa aastaga takast ja teedäki, ku vanna asja pall’o kõrdat, saa kurbmängust nal’atükk.

    «Painajat» massa-i kah väega pelädä ja nal’asuun kulus taa man är. Arvada ma ei olõ ainukõnõ, kiä «Painajat» suumlaisi eurolauluga võrdlõs. Tegeläisi vällänägemine muiduki sama jälle (olkõ, et veritsemb). Muusiga kah sama rassõroki muudu. Välki lei ja tossu ka tull’ nigu piät (ma tan improviseeri, es olõ aigu tuud eurovisiooni kaia).

    Õga ma taha-i üteldä, et Teatriateljee kinkagi päält varastanu om. Ja Lordi esiki jo tekk’ nall’a.

    Nal’atamisõga om muiduki ka nii, et ku sa tuuga üle pingutat, tiit hindä narris. Õga «Painaja» nal’atükk joht olõ-s, jubõdusõ es olõ sukugi poolõn vinnan vai kuigi nal’aga vällä mängit. A kõgõst huulmada oll’ nal’a ja jubõhuisi takan iks vana hää kurbmäng.

    Ku lühkült üteldä, sis lugu tuust, kuis hall mass välläpaistvamba tegeläse hindä ala matt, nii et määnestki päsemist olõ-i. Täämbädsel pääväl lihtsäle ei saa tuud Kitzbergi muudu üteldä. Teatriateljee kõnõl’ rassist as’ust ei ülearvo rõõmsa õga kurva näoga, a otsõ piiri noidõ vaihõl. Kunst omgi tuu, ku kaeja häste ei tiiä, kas ikkõ vai naarda. Mullõ tundu algusõn eski, et laest ripnõvil tondikuiõl omma nii Melpomene ku Thaleia näo iin, a vast es olõ tuu meelega tettü, vast olli iks lihtsäle hirmsa tondinäo.

    Ateljee om kõvva tasõt hoitnu jo aastit. Nii näütlemisen, lava-, helü- ja valguskujundusõn. Rassõ om määndsegi vahtsõ as’aga vällä tulla, a seokõrd oll’ tuu ruum. Uurnu ei olõ, a arvada om seokõrdsõ tiatriruumi pikkusõ ja lakjusõ vahekõrd maailmarekord. Soovitanu tuu Guinessi-miihil är mõõta. Kolm häste pikkä rita kaesõ sama pikkä, mitte väega sügävät lavva. As’a sisuline puul om, et ku kaeja kumbagi lavaviirt ei näe, mõos tuu nii, et tä om üleni toimuva seen, esi lavakastin.

    Jaiki oll’ külh väega veidü. Ilmselt om tää siski autorilõ vai trupilõ niivõrra pall’o tähtsä, et panti iks nimi kavalehe pääle kirja. Rohkõmb tahasi teedä vähämbän kirän är tuudu Reimani Rudolfi kotsilõ. Tark raamat ütles Virumaa mehe 1925. aastal Võron vällä ant «Painaja» kotsilõ, et hallõlugu (draama), miä näütäs rahva vabadusõideaalõ, kõnõlõs libasoest, motiivõ om lainat Kitzbergi käest. Või olla «peris» võtind näüdendile tulõgi otsi kavalehe päält, Hasso Krulli kirotusõst Jaigi tontõ kotsilõ. Miä sääl tegeligult kõigi rahvidõ juttõ paharetest kõnõldas, pututas mi hingi käkit nukki. A tuu mõtõ lätt mu hindä jaos jo pall’o keerolidsõs.
     
    Juhan Jaik, Jan Rahman «Painaja» võro horror

    Lavastaja Tarmo Tagamets, mängvä Marianne Kütt, Anti Kobin, Agu Trolla, Kait Kall, Maive Käos, Heli Teidla, Mart Usin. Tõõsõ tähtsä tegijä: Mihkel Ehala, Anneli Himma, Andres Jukk, Karel Kansvein, Peeter Laurits, Kalju Liiver, Peeter Pai, Kristjan Priks, Viljar Rosin, Taago Tubin.

    Etendüse 8., 9. 10. 29. 30. piimäkuul ja 1. 6. 7. 8 hainakuul.
     
      
     
    Mis sa arvat?
     
     
    JUHTKIRI
     
    Suvõl tiatrit kaema!
     
    Timahavvanõ suvi om hää aig tuu jaos, et minnä kaema kasvai ütte võrokeelist tiatritükkü. Näid om tett peris mitu, tegejä omma erisugudsõ ja tiatritükü omma kah mitmõsugumadsõ – om nal’akit ja peris hirmsit.

    Otsa tekk’ vallalõ nuur Vahtsõliina tütärlats Karu Kadri, kink lõputüü Villändi kultuuriakadeemiän oll’ võrokiilne second-hand muusikal «Pinipulst, kassiraisk ja latsõtükk». Tiiä-i kas tuud ka Võromaal nätä saa, a looda väega: tutvustusõ perrä paistus peris nal’alinõ ja ummamuudu tükk ollõv.

    Võro Tiatriateljee seokõrd lusti-tükkü tii-es, tekk’ hoobis hirmsa luu «Painaja».

    Siski olõ-i tükk nii hirmsa, et piäsi latsõ kodo jätmä, ku tuud kaema minnä. Vähämbält poiskõisilõ miildüs – joba olnu etendüisile võeti mõni poiskõnõ üten ja nuu kaiva tuud nigu põnõvat õudusfilmi.

    Sis om viil üts tükk tulõman – Mäeotsa Ain lavastas parhilla Tarton Rahmani Jani tükkü «Sõit». Tuud naatas näütämä 29. piimäkuu pääväst Hansa Hoovin.

    Ega Võromaa inemine tiid, et ku bussin sõidat, kuulõt sakõst nal’akit juttõ ja juhtus kõgõ midägi põnõvat. «Sõit» omgi kokko pant bussin kuultu-nättü nal’akist juhtumisist mikandi inemiisiga.

    Värvikit Võromaa tüüpe mängvä tunnõdu näütlejä: Merca, Raivo E. Tamm, Tennossaarõ Liina, Tagametsa Tarmo, Sepä Ott ja mängun om ka lõõdsamiis Teppo Aivar.

    Hüvvä kaemist kõigilõ võrokeelidse tiatri sõbrulõ!

    Harju Ülle, päätoimõndaja
     
     
    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
     
     
     Kae, miä ütel´!

    Dr Peep Pree man saat laskõ hindäle võro keele opõriiri, ku ei olõ sünnüst saati võro keelega õnnistõt! Seo om talent vai annõ, miä andas üteh!

    Põlva ansambli Winny Puhh jutun umast vahtsõst plaadist «Täämbä õdagu praadimi kunna». (EPL)
     
      
      
     Uma Lehe sõbõr!