Nummõr' 53
Piimäkuu 22. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Eesti jalajälg' Pihkvamaal
  •  
  • Võrokõsõ "Tagahoovin"
  •  
  • Uma kiil' kuuldõmängun
  •  
  • Näütüs vanausoliisist
  • Elo
     
  • Jaaniolut tii esi!
  •  
  • Jaanitulõst ja vannust jaanipäävä-kombist
  • Märgotus
     
  • Läti-Võro armastus
  •  
  • Mäesaarõ Piia: rahvas taht võrokiilset näütemängu
  • Kirä
    Kagahii
    Esimuudu
    Perämäne külg
     
    Mäesaarõ Piia: rahvas taht võrokiilset näütemängu
       
     Ku Räpinäl kultuuri tetäs, sis pand ka Räpinä rahvamaja juhataja Mäesaarõ Piia (40) kimmähe as'alõ ola ala. Piial om tuust hää miil', et Räpinäl om inemiisi, kiä joudva tüü kõrvalt ka vaimu-asjo pruuvi. Suur' jago näist tege üten Ilvesse Aapo vahtsõh näütemängun «Sillapää Ossi kronika», midä mängitäs 14.-18. hainakuu pääväl Sillapää lossi iin.
    Mäesaarõ Piia kuts Ilvesse Aapo vahtsõt näütemängu kaema. Kas Räpinäl om pall'o kultuuritegijit?

    Räpinä om põnnõv kant' tuu poolõst, et siih om vabatahtlikkõ aktivistõ inämb ku muial. Tuuperäst herät' Räpinä Vabaharidusõ
      Ühendüs ka edimädse Eesti Vabariigi
    aost peri tradits'ooni – jaanipääväl Räpinä päivi aigu annami kultuuri- ja haridustüütäjile vällä Maa Soola tiitli ja stipendiumi. Umal aol anti tiitlit vällä 14 kõrda, parhilla neländät kõrda.
    Mõtõ om kittä paiklikkõ tegijit, et näid siih hoita.

    Kas näütemängu jaos oll' kerge osatäütjit löüdä?

    Mäng'vä vabatahtligu: meil jo tegeligult rahvatiatrit olõ-i. Talvõl om näütering', a suvõetendüses tulõ egä kõrd noid mano, kiä mõtlõsõ: «Vot, ma taha nüüt mängmist pruuvi!» Andõkit om nii trehvänü küländ pall'o.

    Määne seokõrdnõ tükk' tulõ?

    Aapo sõnno perrä om «Sillapää Ossi kronika» triloogia, miä haard ka kattõ mineväst tükkü «Ööpik Võhandu kaldalt» ja Wõõbsu Palas!»
    Seo jutustas elost üleminevä aastasaa lõpuh, sada aastakka pääle Räpinä Puuaiasõta. Et Sillapää loss' om vana mõisamaja ja maakunnah ainumanõ loss', sis sai taa pääle etendüse idee vällä käütüs. Aapo om andõkas: mõist haarda toda asja, ots' esi matõrjaali ja kirotas kokko.

    Huumorit om tüküh küländ. Tuu om kah vas't Räpinäl tugõvamb puul', et näütemängu tetäs kõva huumoriga. Aoluulinõ tagapõhi om muidoki egäh tüküh tähtsä olnu.

    Tükkü mängitäs Sillapää lossi iih ja seeh. Seeh juttu ei aeda, a klopitas patju-tekke aknõst vällä ja kokal lätt vahepääl köögih süük' kõrbõma, mille pääle nakkas aknast savvu tulõma.

    Kiä Räpinä pääl teedä-tunnõt inemiisist üteh tegevä?

    Kõgõ põnõvamb löüd om Nagelmaa Uno, kiä mäng' pääosan Sillapää Ossi. Täl tull' näütlemine nii häste vällä, et es'ki lavastaja Adlasõ Raivo ütel', et mille sa umal aol näütlejäs lähä-äs op'ma! Uno oll' oppaja, a parhilla om puiduvirmah üts' tähtsämbit nõnno.

    Tõnõ põnnõv löüd om naabrivalla päälik Sibula Piitre, timä tull' külh esi hinnäst pakma. Seokõrd om tä mõisaherr.
    Timahavva om pundih ka vahtsit tegijit: muusõumipedagoog' ja kavvaaignõ oppaja Ootsingu Mare, kiä mäng' väega häste. Tõnõ om mu uma 11-aastanõ poig.

    Kas vahtsõl aastal tulõ jäl vahtsõnõ tükk'?

    Piässi jah, valla arõngukavva om seo es'ki sisse kirotõt! Räpinä turismimagnõt' vai nii. Nii vas't peris ei olõ – päämädselt käü näütemängõ kaemah iks umakandi, Võromaa rahvas. Üttepidi võro keele peräst, tuud om jo nii hää kullõlda ja rahvas taht tuud. Ma esi tunnõ õkva nigu lämmämbät sidet, ku kiäki mukka võro keeleh kõnõlõs, tuu om õkva nigu uma inemine!

    Mis teil viil suvõl tetäs?

    Seo aasta tulõ põimukuuh üts' põnnõv asi, midä noorõ iist võtva ja rahvamaja toetas – nuuri suvõpäävä. Sääl om kultuurikava, sport', kunst', tutvustõdas Euroliidu võimaluisi, om kaitsõjõu teedüstüstelk'. Muusigatelgin saava paikligu nuuripundi hinnäst tutvusta. Ma toeta sändsit asjo väega.

    Määndse võimalusõ omma teil tegijit toeta?

    Rahaga saa-i pall'o avita, a nõvvuga-jõvvuga külh. Minevaasta tull' mu mano tragi naanõ, kiä tahtsõ tetä liikumisrühmä vanõmbilõ inemiisile.
    Juhendaja sai ringijuhis ollõn väikut toetust, ruumõ-tehnikat pruuki ja muud api. Väega päälenakkaja omma neo Sinililli ja kõik' tõõsõ rahvamaja inemise tõtõstõ!
     
    Küsse Harju Ülle
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!

    "Innejaanipääväne vihm om inämb väärt ku Riia liin!"

    Vanasõna trüüst' inemiisi, kiä vanva jaanikuu vihmast ilma

     
       
     Uma Lehe sõbõr!