Nummõr' 103
Lehekuu 23. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Eläjä inemiisi vara kallal
  • Uudissõ
     
  • Murdõlaulu- ja luulõpäävä Harglõn
  •  
  • Sada sõpra Kaika Laine sünnüpääväpidun
  •  
  • Tal’na «Liiso» lauluplaat
  • Elo
     
  • Ummamuudu palamisõ Võromaal
  •  
  • Tulinõ jüripäiv Vahtsõn Roosan
  •  
  • Kõgõ suurõmb ja kõgõ vähämb tulõkahi
  • Märgotus
     
  • «Mino Võromaa» kirotaja: tahami Võromaalõ elämä jäiä!
  •  
  • Hoitkõ ummi juuri
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
    Pauk käü nigunii!
     
    Ruitlasõ Olavi, vilosoohv
     
    Palestiina ja Iisrael taplõsõ, Vinnemaa hoit Õuruupal gaasiga munnõ peon, Ameerika kõrraldas umatahitsi maailma, ütele lupa ja tõsõlõ (loe Iraan) ei lupa tuumaenergiät, Hiina hoit Tiibeti kõrri peon, Vinne ei anna meile Petserit tagasi, Läti Vanna ja Vahtsõt Laitsnat…

    Mille om niimuudu, et ku lats sünnüs, tetäs täst kõrraga riigialamb, andas tälle vasta tahtmist määndsegi riigi kodakondsus, sõlmitas timä iist piiri, kon timä om koton vai võõrsil?

    Mullõ ei miildü näütüses mitte ütski riik, mitte ütski riigikõrd, ma taha ütte maalappi, kon ma elä ja kon ma tii, mis mullõ ja luudusõlõ loomuperätselt hää om. Ja ei taha ma määnestki autonoomiat.

    Kompensatsiooni taha õnnõ tuu iist, et mu maa päält läbijuuskva jõõ om vabariik är tsolknu, tuu iist, et piä hingäma autidõ täüspasandõt õhku, tuu iist, et määndsegi riigi määndsidegi kokkolepmiisi perrä lindas maalapist üle võõramaa linnuk ja ma ei kuulõ tsirgulaulu täpselt sõs ku ma taha.

    Tuu vaba, mitte ütegi riigi ala käüvä maalapp ei saasi ei mu ega kellegi tõõsõ perisumand olla, tuu olõsi kõigi pukin-olõjist ärväsünüide inemiisi lapp, selle et maakerä hindäle perimine om üts suurõmb kuritüü luudusõ vasta.

    Ma olõ talomiis, osta hindäle Eesti Vabariiki talopidämise kuun 30 hektäri põllumaa ja 10 hektäri mõtsaga ja sõs peri hindäle kõik hainakõrrõ, puu, puhma, hainaritsiga, vihmahussi, tsirgu. Ja sõs tii näidega, mis ma esi taha – selle, et mul om sääne papõr, mis ütles, et kõik, mis mu maa pääl hubisõs, om mu jago.

    Seo vaba maatükü pääl ei eläsi mitte üttegi kosmonauti, autojuhti. Sinnä ei joosõsi mitte ütski juhe ega toro ja säält ei lääsi vällä ütski kaabli ega trass.

    NASA tiidüsmehe pandva luudusõ käest varastõtuid miljardit projekti, et tuvva Marsi päält peotäüs tolmu. Seo maatükü pääl olnu küländ uja perve pääle pikäle hiitmisest ja ütestainsast massulda kaemisõst viipõhja…

    Tuun kaemisõn om rohkõmb ello ku pääväsüsteemi tõisi planeetõ pääl kokko.

    Mille otsi elo iist ello säält, kon tedä ei olõ ja mille ei nätä ja ei hoita tedä sukugi sääl, kon tedä viil om? Inemist ei olõ inämb ammuilma olõman. Riik om laut, valitsus om nüssümassin ja mi olõmi õnnõ eläjä sääl seen.

    Riike tego om, et mi, eläjä, olõmi surmasõltuvusõn elektrist, televisioonist, naftast, kunst-rõnnust, kerikist, viinapuutõst, suitsõst, litsimajjost…

    Üts päiv käü pauk nigunii, vaiht ei olõ, kas aasta vai aastasaa peräst ja seo esihindäst sõltuja kunstlik legosüsteem satas kokko. Luudus lihtsäle peri uma ala hindäle tagasi ja sõs om jälki… maalapp... tühi ja vaba. Minkast ma nii väega unista.


    Mis sa arvat?
     
     
    Tsaar egäl aol
     
    Ohvri Etkar
     
    Mi kandin elle üts kolhoosi esimiis, kes arvas’, et kogo kolhoos om timä uma.

    Tähendäs, kolhoosi vara oll’ ka timä vara ja kõik kolhoosnigu olli timä sulatsõ ja tiinjätütrigu. Tuuperäst rahvas pand’ki tälle nimes Tsaar.

    Ütskõrd keväjä läts’ üts kolhoosnik, ütlemi tä nimes Robert, Tsaari pallõma, et tuu lubanu täl osta kolhoosi laadast kats põrsast.

    Tsaar kirot’ paprõ vällä ja selet’: «Kae – kats saat hindäle ja üts põrss saa mullõ. Ku tsiko söödät, ei olõ määnestki vahet, kas annat süüvä katõlõ vai kolmõlõ tsialõ. Hummõn tuut põrsalõ kats kotti kardokit, suvõl kidsot pindrit ja nädselmo haan’a annat tsikolõ. Sügüse tulõt kuivusõ mano ja saat säält viläpessü perri.»

    Robert uurinu, et kuna Tsaar tsia är veese, kas jõulõs? Tuupääle tennü Tsaar imeligu näo ja küsünü vasta: «Misasi tuu jõulu om?»

    Inne jõulu tull’gi Tsaar tsialõ perrä. Kitse Robertit, et illos tsiga. Ütel’, et olõt hulga tüüd tennü ja timä mass tüü iist ka ilosahe.
    And’ kats pudõlit olut, selet’, et hummõn õdagus om sul olu är juud ja sis viit tühä pudõli tiiotsa. Ku tä õdagu kodo sõit, sis tä võtt nuu pudõli är.

    Vinne aigo oll’ meil kats kabõlipühhä. Edimäne oll’ jaanipääväl, sis lugi ilmalik papp.

    Tõnõ kabõlipühä oll’ põimukuun, sis lugi kerko-opõtaja. Ma kai, et Tsaar sais kantsli man, käe kõtu pääl riste, ja kullõs.

    Lätsi tälle mano ja küsse: «Mis sa siin tiit? Seo olõ-i kommunistõ pühä, seo om mi pühä!»

    Tsaar ütel’ sõs mulle tasadsõ helüga vasta, et timä ei olõ tan selle, et tä esi tahtnu, a partei rajoonikomitee kõrraldusõl.

    Ku tull’ Eesti val’tsus, sis Tsaar kandidiirse kerko nõvvokokko.

    Ma küsse timä käest: «Kas sa kandideerit selle, et sa esi tahat, vai partei rajoonikomitee kõrraldusõl?»

    Tsaar vastas’, et timä esi ei kandideeri kohegi. Timä om eloaig rahvast tiinnü ja rahvas om timä kanditatuuri üles säädnü.

    Parhilla istus Tsaar egäl pühäpääväl kerkon edimädsen rian. Tsaarist võisse viil pall’o kirota, a täämbädses avitas.

     
    Mis sa arvat?
     
     
    Kileostja plindri
     
    Keväjä kilemajjo ehitämise aigu küsse ostja poodist kilet. «Ku pikkä juppi vaia om?» küsse müüjä. «Tiiä-i ma joht!» sai tä vastussõs. A kes siis tiid? «Kaupmiis piät tiidmä,» üteldi.

    Selet’ sis müüjä ostjalõ, ku lakja kilet näil ülepää müügil om ja küsse timä kasvumaja mõõtu.

    Ostja vastas’: «Kost ma toda tiiä! Nii nigu kolm aastakka tagasi tettüs sai, nii tä sääl põllu pääl om! Andkõ no umbõs, andkõ toda kolmõ meetri lakjust üts viis meetrit är!»

    Ku müüjä kilet mõõtma naas’, küsse ostja äkki: «Odot, ku kolm meetrit om lagja ja viis meetrit osta, kui pikk tä siis tõistõ om?»

    Müüjä selet’ sis, et ku lakjus om kolm meetrit ja tä ost tuud viis meetrit, sis tõistõ omgi kile viis meetrit lagja vai pikk.

    «Ei noh, kuis tä sõs viis meetrit lagja om, kui ti ütliti, et kile om kolm meetrit lagja?!» pahand’ ostja.

    Väärmaa Helve
     
     
    Vanapakan tarõ all
     
    Ku viil telekat olõ-õs, miildü latsilõ õks muinasjuttõ lukõ ja kullõlda.

    Eesti rahva muinasjutõh om tihtsähe vanapakan kõva as’amiis.

    Edimädse klassi latsõ küsse ütskõrd uma oppaja käest, kas vanakuri sõs ka tõtõst olõmah om.

    Oppaja ütel’, et tä olõ-õi nännü, a kuri või mõnõ inemise seeh külh ellä.

    Mari-nimeline latskõnõ ütel’ kõvva: «Vanapakan om külh olõmah. Tä om mi puul tarõ all kivi all!»

    Oppajal oll’ huvi ka vannapaganat nätä. Arvas’, et tä lääsi kunagi Mari poolõ kaema. A Mari ütel’: «Tä näütä-i sullõ hinnäst!»

    Kae, Mari esä ja imä vissi kõvva käräkat, tülütsi-tapli ja sis lintsi ka sarvilidsõ.

    Olõ-õi imeh, et latsõ meelest elligi vanapakan näide tarõ all.

    Sõrmussõ Leeni
     
     
    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Pull tull’ bussi päält
     
    Taa lugu juhtu Vinne ao lõpun. Üts Võro liina naistõrahvas näkk’ bussijaaman tutvat memme, kiä vahtõ väega hoolõga ettetulõvit bussõ.

    Naistõrahvas küsse, kedä memm nii armõdulõ uut. Memm kostsõ: «Pull tulõ bussi päält!»

    Naasõlõ jäi sääne jutt kahtladsõs. A lehm tuul liinamutikõsõl tõtõstõ oll’, sis jo pulli kah vaia... Uudishimo oll’ suur ja naanõ jäi põnõvusõga uutma.

    Vahtsõnõ buss viirdü ette ja säält astõ vällä kõhna poiskõnõ, hindäl egäsugumadsõ kodina käe otsan.

    Memm läts’ timäle naarunäoga vasta. Tuu oll’ nuur seemendüstehnik.

     
    Eestiaolidsõ käe ja ütsainus nupp
     
    Võro liina pääl sai ilda aigu kats naist kokko. Nä es olõ tõnõtõist tükül aol nännü, nii oll’ pall’ost kõnõlda.

    Noorõmb naanõ ütel’, et ost’ vahtsõ vällämaa mõsumassina, a tiiä-i, kas mõistki tuud käümä panda.

    «Massina külen om jo hirmus pall’o nuppõ,» kaivas’ tä.

    Vanõmb naanõ kitte tuu pääle, et täl säändsit jälehit murrit joht olõ-i. «Mul õnnõ kats eestiaolist kätt ja ütsainukõnõ nupp - uma päänupp,» ütel’ tä hädäldäjä jutu pääle.

    Mis sa arvat?
     
     
    Hüvä nõu
     
    Kohopiimä-kastani

    Kohopiimä-kastani süvväs mi perren lavva päält kõgõ inne är.

    1 pakk kohopiimä (makõt)
    riivitüt juustu
    suula
    riivitüt leibä
    Sekä kohopiim juustu ja soolaga är, tii parra pallikõsõ ja veerütä näid riivit leevä seen.


    Ahokardohka

    Ahokardohka saava väega hää maitsõga, ku tetä kardohka sisse inne ahjopandmist mulk ja panda sinnä võidu, sibulat, tilli, siini (sink passis kah häste).


    Heeringärulli

    4 heeringäfileed
    1 sipul
    1 keedet muna
    marineerit kurk
    (tomat, rohilinõ sipul)

    Lõika sipul, muna ja kurk tükes, panõ heeringäfilee pääle ja käänä filee rulli.

    Kruusamäe Maimu


    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
      
     Uma Lehe sõbõr!