Nummõr' 103
Lehekuu 23. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Eläjä inemiisi vara kallal
  • Uudissõ
     
  • Murdõlaulu- ja luulõpäävä Harglõn
  •  
  • Sada sõpra Kaika Laine sünnüpääväpidun
  •  
  • Tal’na «Liiso» lauluplaat
  • Elo
     
  • Ummamuudu palamisõ Võromaal
  •  
  • Tulinõ jüripäiv Vahtsõn Roosan
  •  
  • Kõgõ suurõmb ja kõgõ vähämb tulõkahi
  • Märgotus
     
  • «Mino Võromaa» kirotaja: tahami Võromaalõ elämä jäiä!
  •  
  • Hoitkõ ummi juuri
  • Kirä
    Perämäne külg
     
     
     
    Kõgõ suurõmb ja kõgõ vähämb tulõkahi
     
    Valpri Liina
     
    Vaha Julius
     
    Ku Võru vabatahtlikku tulõtõrjõt 60 aastat tiinnü Vaha Julius (25.12. 1917 – 9.03 1999) viil elli, sis tä kõnõl’ mullõ tuust, kuis käve noorõn põlvõn kistutaman elu kõgõ suurõmbat palangut Petserin.

    Tuli pässi sääl vallalõ 24. lehekuu pääväl 1939, keskpääväl perretülü seen. Puron perrepoig taht’ Poska uulitsan kodurahva käest rahha pressi, a tuud tälle es anta. Süämetävvega tsusas’ tä salguisi umalõ puukuurilõ tulõ otsa, mõtõl’, et saa 150 kruuni kindlustusõrahha.

    «Mõnõ tunniga palli är 212 maia. Tuul oll’ väega kõva ja kand’ tulõ kipõlt lakja. Liinan oll’ pall’u puumajju. Hüdses palanu paprõlatakit ja lastukatussõ tükke linnõl’ Haanini ja Rõugõni vällä. Vett võeti viitornist, jõõst ja veduride päält, hobõsõ vinssi viivaatõ,» kõnõl’ Julius mullõ inne umma 80. aasta juubõlit. Tuukõrd, 1997. aastal, oll’ tä noist pritsimiihist, kiä Võrust käve Petserit kistutaman, ütsindä elun.

    Ligilähküle tuhat Võru, Tartu, Valga, Antsla ja Põlva pritsimiist aviti tuld kistuta, pääle tuu oll’ Talinast Petserile sõitnu ka tulõtõrjõ erirong. Maaha palli kolmasosa liinast. Ütessä inemist sai surma, tuhat viissada jäi päävar’ulda. Kah’u oll’ kats miljonit. Palutaja-perrepoig panti vangi. A miä timäst vahtsõ võimu aigu 1940. aastal sai, tuud tiiä-i.

    A määne oll’ Juliusõ kõgõ vähämb tulõkah’i? Võrusuul, kon põra om Taimi rohupuut, oll’ vanastõ einelaud. Ütskõrd oll’ Julius sääl õllõtaman. Timä kõrval lavva takan pand’ miis suitsu palama. Tõmmas’ tikku, a säde linnas’ prilliraami pääle ja tuu võtt’ õkva tuld. «Karksi mehe manu ja lei klopsti käe prille kotsil kokku. Tulõkah’u oll’gi kistutõt,» pajat’ vana pritsimiis.
     
     
    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
      
     Uma Lehe sõbõr!