| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | | | Tulinõ jüripäiv Vahtsõn Roosan | | | | Fastrõ Mariko |
| | | | | | Vahtsõ-Roosa vana moonamaja tetti aopikku jälki kõrda. | | | | |
Vahtsõ-Roosa vanan moonamajan, miä oll’umal aol saanu Pehlaku Pauliine umas, elli pääle sõta hulga rahvast. Näide siän ka Soe-nimeline tisler.
1948. aasta jüripääväl oll’ hirmsa kõva tuul. Tisler alust’ hüüvlilastõga pliidi ala tuld, ku hää tõmbaminõ vei äkki joba tuld haardnu laastukõsõ läbi korstna katussõ pääle. Laastukatus võtt’ kergede tuld ja läts’ palama.
Ellervee saeveski tüülise, kiä kuursõva mäekaldõ pääl palkõ, näivä, et asi om halv. Nä lätsi Valgõdõ Majja inemiisile appi kraami tarõst vällä kandma. Ja hää oll’ – ülemäne kõrd palli puhtani är.
Tulõtõrjõ käsipumba olli katski. Pangõga kannõti külh jõest vett, a midä sa tõsõ kõrra pääle õks kannat. Tuul oll’ häste kõva ja vei tulõkibõna edesi üle jõe saeveski lavvakihte sisse. Mitu kihti palli är. Tuld võtsõ ka mõisaaignõ rehepessümassin.
Tuul kand’ tuld viil edesi: palama läts’ sann, miä jouti sõski är kistuta, puul’ kilumeetrit edesi karas’ tuli vana kõrdsihuunõ katussõharja, a tuu jouti ka är kistuta. Latsõ kävve viil pümmega ümbretsõõri kaeman, kas mõni tulõkipõn om kohegi karanu. Häste lämmi oll’, sai pallidõ jalguga kävvü.
Nõvvukogudõ võim mõistsõ Pehlaku Pauliinele 25 aastat vangimajan. Arvada tuuperäst, et tä paar päivä inne õnnõtust oll’ ülnü kolhoositegemise kokkusaamisõl, et timä umma maia külh kolhoosilõ ei anna, innembi pand palama. Tuust oll’ hää kinni haarda. Paula istsõ vangin mõnõ aasta, sis sai tenu tutvuisilõ vällä. A tisler, kiä ütel’, et timä es olõ sukugi süüdü, läts’ pia säält küläst minemä.
Taa luukõsõ kõnõli Kirchi Aino ja Pehlaku Heino Vahtsõst Roosast. | | |
|
|
|
