| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | | | Murõ sai murtu | | | | | | Ma jutusta üte õnnõligu õnnõtusõ är.
Tuu johtu, ku naksi Põlva liinan trepist kultuurimaja poolõ üles minemä.
A trepp oll’ maru nilbõ ja ma tahtsõ kõrvalt käsipuust kinni haarda. A olõ-õs käsipuud. Sattõ nii, et põlv valut’ tükk aigu.
Ku joudsõ tütre mano, kos ma põrõhõlla elä, sis haari sulõpää ja kiroti liinavalitsusõlõ kirä.
Kiroti, et avitagõ meil, vannol, suur murõ är murda – trepile olõsi käsipuud vaia.
No om sis seo vanno inemiisi murõ murtu – teno Põlva liinapääle ja tüümiihile, kes teivä Põlva liinan üte vajaligu as’a är.
Raudsaarõ Hugo Põlvast
|
|
|
|
