Nummõr' 53
Piimäkuu 22. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Eesti jalajälg' Pihkvamaal
  •  
  • Võrokõsõ "Tagahoovin"
  •  
  • Uma kiil' kuuldõmängun
  •  
  • Näütüs vanausoliisist
  • Elo
     
  • Jaaniolut tii esi!
  •  
  • Jaanitulõst ja vannust jaanipäävä-kombist
  • Märgotus
     
  • Läti-Võro armastus
  •  
  • Mäesaarõ Piia: rahvas taht võrokiilset näütemängu
  • Kirä
    Kagahii
    Esimuudu
    Perämäne külg
     
    Läti-Võro armastus
    Võromaa ja Läti rahvas om võõridõ vasta väega sõbralik
     
    Püttsepä Juhani, saatõjuht'
     
     Nigu Uma Lehe lugõjilõ om joba teedä antu, tulõ Eesti Televisioonin tulõva keväjä jakk umakiilsele saatõlõ «Veere pääl». Seo kõrd rägistäse telemehe ummi aparaatõga Läti piiri veeren.

    Olõmi saatõtegijidega kõik'sugumaidsi paiku piten käünü ja hulga tolmu Võromaa teie päält ummi jalguga üles keerutanu. Es saaki
      piiri pääl pidämä, mitu päiva sai ka Läti
    mäekeisi piten hulgitus, Koivaliinan ja Kornetin käütüs. Sääl om võrokõsi nii tsipakõnõ perrä jäänü, et tulõ tõisi otsi nigu nõklu hainarua seest. Korneti võrokõisi iistvidäjä Prangli Jaani abiga mõnõ iks löüdsemi.

    Tuud Korneti-kandi maaveerekeist, miä oll' võrokõisi Vana-Laitsna vald, kutsva lätläse parhilla Veclaicene. Tuu Eesti-Läti piiri vidämine ja maa jagaminõ oll' päält Vabadussõta kaunis terräv poliitilinõ küsümüs.

    Piiri veeren kõnõldas, et Eesti-Läti piiri oll' lätläisi lemmikelläi müger är uuristanu, tuuperäst olli võrokõsõ väega pahadsõ olnu ja es'ki lätläisiga tapõlda tahtnu. Taivaesäle teno, et seo aig om aomerre är lännü!

    Parhilla omma lätläse ja võrokõsõ suurõ sõbra, mitte üttegi halva sõnna olõ-i kummagi käest naabri kotsilõ kuulda. Võrokõisil om olnu pruutõ Lätimaal ja Läti tütrikel poissõ Võromaal, tuu kah iks kindlustas taad hääd läbikäümist.

    Näi makki Koivaliinan nii ilosat ja väega-väega verevide hiussidõga tütrikku, et kurk lõi kuivas. Tulõ viil kittüses kõnõlda, et Võromaa ja Läti rahvas om võõridõ vasta väega sõbralik.
    Inämbüisi juhtu niimuudu, et es saaki telemehe viil tüüd tegemä naada, ku joba tull' lauda istu ja hääd-parõmbat maitsa. Midä sis pernaasõ paksõ: iks umatettüt kuuki, magusat kohvi, a ka veleihho ja hans'at.

    Nii ütest kotussõst tõistõ. Ku päiv mõtsa taadõ viirdü, oll' inämbäste nii, et telemehe es jõvvaki hinnäst inämb püstü aia, kõtt oll' nii täüs.

    Mõnistõ-kandin, Mehkamaal, võtsõ kaamõra üles sõirateko ja leevaküdsämist. Krabi koolin vilmsemi latsi näütemängu. Koiva pääl laulsõ üts' tütrik imeilosahe. Miss'o kandin valvsõ nuur' pini neläkümneaastast traktorit.

    Õkva piiri veeren oll' haina sisse kasunu mõtsavelli punkri. Lüütsepä külän oll' alalõ tarõ, kon prohvet' Taiva Jaan kats' ja puul'sada aastat tagasi koolnust üles heräsi. Säänestmuudu neo piiriviirse pildikese kogonõsõ.

    A seo võro keelega om külh egän tarõn ja külänukan esimuudu. Üts' mõistsõ kõnõlda, a kõnõlõ-õs, ütel' õnnõ, et seo om matsikiil'. Tuu oll' sääl Valga puul.

    Tõõnõ kah kõnõl', a ütel', et seo õigõ kiil' om är unõhtunu. Tuu oll' Pärlijõõ perve pääl. Kolmas es küsüki, kõnõl' nigu lutin. Tuu oll' Parmu nukan.

    Oll' ka sääntsiid, kiä ütlivä, et seo ilma võro kiil' om seto keelega är tsolgit. Tuu oll' Vahtsõn-Roosan. Ja Mehkamaal, sääl oll' peris uma mehka kiil'.

    A folklorist Kõivupuu Marju opas' saatõtegijile, et võro kiil' omgi sääne isiguperäne. Tulõ vällä nii, nigu egäüts' kõnõlõs, paigalidsõ värmiga.

    Neo omma olnu telemiihile väega põnõva päävä ja üü sääl Võro-Läti piiri veeren. Aituma kõigilõ, kiä omma avitanu.
     
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!

    "Innejaanipääväne vihm om inämb väärt ku Riia liin!"

    Vanasõna trüüst' inemiisi, kiä vanva jaanikuu vihmast ilma

     
       
     Uma Lehe sõbõr!