Nummõr' 102
Lehekuu 9. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Lõõdsamängjist tulõ raamat
  • Uudissõ
     
  • Kolmas võrokiilne Täheke
  •  
  • «Mino Võromaa» – 153 umakeelist kirätüüd
  •  
  • Tutipäiv Antsla muudu
  • Elo
     
  • Maailmameistri imä
  •  
  • Inneskine mõtsavaht korjas vanno nall’o
  • Märgotus
     
  • Imäst, latsist ja lehmist
  •  
  • Laine Andre: ku mul es olnu tandsu, sõs es olnu ka minno!
  • Kirä
    Innembi
    Perämäne külg
     
     
    Olla vai mitte olla?
     
    Ruitlasõ Olavi, tohtri
     
    Vooglaidi Varro, Helsingi Ülikooli doktorandi meelest tohesi-i haigõkassa ilma meditsiinilidse põhjusõlda tettüt latsõ ärhäötämist (aborti) kinni massa – sõs tulõsi massumasja papiga kinni massa ka silikonrõnna.

    Viil õiõndas Varro, et ku latsõ ärkaotamisõs olõ-i tõsist meditsiinilist põhjust, om tuu umbõlõ amoraalnõ. Vott kos jutt, olõsi mu imä õigõl aol aborti tennü, es pidänü parhilla säänest ulli jorra lugõma!

    Abordiga saa pall’o kurja är hoita: prostitutsiooni, narkootikidõ pruukmist ja vaihtõlõmist. Olõsi Jürgensoni ja Laari imä õigõl aol aborti tennü, olõsi raudtii parhilla riigil alalõ ja õigõmiis Andsip es pidänü Eesti Raudtii as’on ulli ajama!

    Olõsi Veskimäe Taavi imä õigõl aol aborti tennü, olõsi Eesti kõgõ ullimb inemine tükk maad targõmb olnu.

    Olõsi õigõmehe Andsipi imä sõski nukanaasõ man käünü, es olnu Postimehen artiklit: «Eestis ei ole suurt varanduslikku kihistumist».

    Esi kõnõl’ ütskõrd, et uma edimädse milli sai kinnisvaraga – kuis tuu sõs eräle kiht ei olõ, ku mul parhilla õnnõ kolm tonni arvõ pääl sais?! Kuu lõpuni piät ma uma vilälidse mullakihiga viil elämä, seeni kooni Andsipi savikõrd allpuul kõikaig paksõmbas lätt!

    Mullast tulõ vahtsõnõ elo, savist saa õnnõ telliskivve palota, a midä nii ülearvo pall’oga tetä, Tarto-Tal’na tiid lappi vai?

    Viil üts perämädse ao ull’us om tuu, et suidsupakkõlõ pandas musta raami seen musti ähvärdüskirju. Ütspäiv loi: rasõhusõ aol suitsu tegemine tege latsõlõ halva. Ha-ha. Ma teile näütä rasõhõt Ruitlast! Tõnõ päiv loi: kaidsa latsi, är sundku näid hingämä tubagusavvu! No kurat – ma ei sunni umma poiskõist süümä kah, ku tälle süük ei miildü, mille ma sõs piäsi tedä rihmaga pesmä ja rüükmä: hingä, tõbras, tubagusavvu!?

    Latsi tohesi-i sundi ja ku ma sunni tedä väevallaga tubakut hingämä vai mittehingämä, lätt tä trotsi täüs ja nakkaski suitsu tegemä. Miä om esihindäst väega demokraatlik.

    A otsustagõ täüskasunus saiõn esi, kas tahati vanadussurma koolda, auto ala jäiä vai kopsuvähi nahka minnä. Mu meelest om seniilne vanadussurm kõgõ hullõmb ja auto ala jäiä kõgõ ullimb.

    Üts mu hää tutva jätt’ suitsutegemise maaha ja naas’ nikoreti-plaastrit ja tablette tarvitama. Katõ aasta peräst läts’ tohtri mano ja küsse, kuimuudu sõs parhilla nikoretist vallalõ saia? Tohtri märgot’, kraapsas’ kukrut, vastas’ sõs tävveste süämest ja demokraatligult: «Ei tiiä…a naakõ sõs vahtsõst suitsu tegemä!»


    Mis sa arvat?
     
     
    Kuis ma mehe surma käest pästi
     
    Riitsaarõ Lainõ
     
    Oll’ keväjäne aig, ku põllumehel om kõgõ kipõmb:üteldäs nii, et ku till tärkas ja hernes taht keppi. Illos ilm, taivah ütsigu pilvekese ja päiv ka vilgas’ näide vahelt vällä.

    Tull’ sõs mu poolõ üts külämiis, istõ vai kükäs’ hindä vasta maja saina ja naas’ kõnõlõma, et täl om halv olla.

    Mis mul tuust, ma es tii timäst vällägi. Tei iks umma kitskmist aiah edesi. Küküt’ tuu miis edesi saina veereh ja ütel’ joba kolmandat kõrda: «Mul om halv olla!»

    Küsse ma sõs peris kuëa helüga: «Midä sa küll sõs olõt sisse joonu, ku sul halv om olla?!» Vastus oll’ väega lühkene: «Kõkkõ! Avida minno!»

    Ma ütli, et tulõ sõs kiirabi kutsu vai? «Ei olõ vaia!» Naas’ sõs külämiis taiva poolõ vahtma ja ütel’, et surm om õkva silmäga nätä.

    Ma vahtsõ ka taiva poolõ:koh tuu surm sõs om? Näi õnnõ pilvi taivah, a timä ütel’ iks, et surm om õkva nätä.
    Ütli: «Mu poolõ joht är koolgu, sõs tulõ jo meil politsei ja kiirabi vällä kutsu!» «Jõvva-i, võlu mullõ üts putõl olut orastõ pääle!» Kõik taa jutt ai hirmu pääle.

    Lätsi ruttu tarrõ ja tõi pudõli olut. Võti vallalõ kah ja anni kätte. Ütli tälle: «Mine siist ruttu minemä, muido koolõt kah viil är, ku jo surma näet uma silmäga!»

    Võtt’ miis sõs ollõpudõli katõ käe vahelõ nigu orrav, kes jürä kuusõkukku ja kummut’ tuud pudõlit lõnksuviisi tükk aigu.

    Mina tei umma tüüd aiah edesi ja timä küküt’ iks saina vastah. Es olõ inämb aigu kõnõldagi, inne kui putõl oll’ tühi.

    Pand’ ilosahe tühä pudõli maaha ja läts’ tassakõistõ poodi poolõ edesi. Nii et ma aviti vast surma käest mehe elo är pästä!?


    Mis sa arvat?
     
     
    Vanaimä illos kits Liisi tege trikke
     
    Liisi um mi vanaimä kitsõ nimi. Täl umma ilosa sarvõ, silmä ja lumivalgõ lokih karv.

    Liisi mõist tetä ütte trikki. Ku tälle leibä anda, sis sais tä tagomiidsi jalgu pääle pistü ja uut niimuudu nika ku makk’usõ kätte saa.

    Vahepääl um Liisi ulakas. Ütekõrra and’ pinile (timä nimi um Karu) sarviga kõva matsu, tegi hindä meelest nall’a!

    Viil miildüs kitsõlõ uibit näksi, mis vanaimäle jälki ei miildü. Ku kaëamaal suvõl viländ saa, nakkas kitsõkõnõ määgmä. Sis piät tä kodo laskma.

    Vanaimä pidä kitsõ selle, et piimä saia. «Kiä kitsõpiimä juu, saa haiguisist vallalõ,» oppas vanaimä meid, ku küllä läämi.

    Kristiina nüss esi kah Liisit, piimä saa nii umbõs üte liitri jago.

    Liisil sündü katsigu tallõkõsõ, nime olli noil Taavi ja Ants. Nuu olli viil ilosamba ku kitsõimä esi.

    Vanaimä puul kävven ei jätä mi umalõ ilosalõ Liisilegi kosti veemäldä.

    Aia Kadri ja Peterselli Kristiina Vilustõ Põhikooli 6. klassist
     
     
    Kiisu Kriimu
     
    Kriimu oll´ joba väikust
    pääst paras kriimik.
     
    Meil om koton üts kass, kes sai nimes Kriimik. Kui mi tä puultõist aastat tagasi naabridõ puult tõimi, arvsimi, et tä om esäne kass. Ildampa tull’ vällä, et hoobis imäne om. No saa tä kassi «beebipille», mi imä ei taha, et tä poigõ ilma tuu.

    Tä om muiduki väega armas ja illos. Kiisu näge vällä nii: tä om triibuline, hannaots om must, käpä otsast valgõ ja silmä rohilidsõ. Mi kassil om ka üts suur hädä, tüküs hurisõma ja küüdsmä, ku üskä võtat. Ku tä midägi hääd süü ja «preilit» sekät, sõs kah hurisõs.

    A nurru mõist kah. Täl om pall’o hüüdnimmi, kõgõ parõmbidõ lättki Kriimu. Mullõ ja mu vanõmbalõ sõsaralõ miildüs kiisu väega, selle et tä om mi lemmikelläi.

    Kasaku Viola Varstu Keskkooli 2. klassist


     
    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Kaubandusõ kitsaskotus
     
    Vinne aol kõrrald’ Võro Tarbijidõ Kooperatiiv egä aasta keväjä mailaada. Parõmbat tavaari oll’ koëat rohkõmb, nii võisõ säält saia ka tuud, midä egä päiv poodin es näe.

    Laadahummogu oll’ kängäputka ümbre joba rahvamurd korjunu. Müük läts’ vallalõ ja edimäne ostja sai paari suvõkängi kätte.

    A putka mant inämb är es päse: rahvas murd’ takastpuult jälehele pääle ni tä es päse ei tagasi ega edesi. Müüjänooriku ai kaubandusõ kitsa kotusõ väega nupukalt kõrda. Nä kisi naasõ üten uma kängäpaariga aknõst sisse ja saadi tä takastussõst vällä.


    Väkev miis õllõbaarin
     
    Kats miist istva Võro õllõbaarin välän lavva takan, miä rahvasuun oll’ tunnõt Põrgu nime all.

    «Nigu ma ruskuga lavva pääle põroda, tuvvas mullõ nõna ala kõik tuu, midä taha!» praal üts miihist.

    «A ma näe, et saat ka säänest, midä olõ-i tahtnugi,» naard lavvanaabri, esi tsiht näpuga kitukikka sinitses lüüd silmäalost.


    Mis sa arvat?
     
     
    Hüvä nõu
     
    Rabarbrikuuk
     
    4 klaasi jahhu
    1-1,5 klaasi tsukõrd
    2 klaasi piimä
    2 spl õlli
    2 munna
    soodat, tsitronhapast

    Sekä tainas valmis, kõgõ lõpus panõ sisse rabarbritükü. Samma kuuki või tetä ka tikõrperri vai ubinidega.


    Ummamuudu snitsli
     
    Lõika suidsulihast viilu. Tii pannkoogitainas. Veerütä suidsuliha viilõ jahu seen ja hämmä taina sisse. Praadi är.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
      
     Uma Lehe sõbõr!