Nummõr' 53
Piimäkuu 22. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Eesti jalajälg' Pihkvamaal
  •  
  • Võrokõsõ "Tagahoovin"
  •  
  • Uma kiil' kuuldõmängun
  •  
  • Näütüs vanausoliisist
  • Elo
     
  • Jaaniolut tii esi!
  •  
  • Jaanitulõst ja vannust jaanipäävä-kombist
  • Märgotus
     
  • Läti-Võro armastus
  •  
  • Mäesaarõ Piia: rahvas taht võrokiilset näütemängu
  • Kirä
    Kagahii
    Esimuudu
    Perämäne külg
     
    Jaaniolut tii esi!
     
    Saarõ Evar
     
    Nätäl' inne jaani käve vanast egän talun ollõtegemine. Seoilmaaigsit tegejit võit joba ollõmeistriis kutsu, nii veitüs om näid jäänü.

    Kirsimäe Maido (58) Kirbu talust Mõnistõst tekk' viimäte olut mitu aastat tagasi. «Tõrdu kraan'gi om kohegi är kaonu,» vabandas tä. Timä om olut tennü õnnõ vannamuudu, suurõ tõrdu seen ja läbi rüaolõst viltri, nii nigu esägi tekse.

    Maido pand' kesvä katõs pääväs likku ja sõs riihetarõ savipõrmandu pääle kasuma. Niivõrra, kuvõrra unik' lämmäs läts', sablits' tuud lakjapoolõ. «Kõik'aig piät hõõrma. Ku ei sekä, kasus kokku,» oppas tä. Ku idu omma päkäküüdse pikkusõ, om paras kuivama naada. Linnassidõ sannan kuivaminõ oll' kõgõ suurõmb tüü, kolm päivä kullu. Kuiva linnassõ lastas läbi haamriveski.

    Edesi tulõ tetä leevä. Maido pand linnassõjauhvõ kuuma viiga imatuma. «No iks nii, et joba habisas,» ei mõista tä täpset kraati üldä. Pääle raputas rüäjahhu, et auru vällä ei lasõs. Kastmisõ aigu kast veidikese jämmend rüäjahhu sisse. Tuu and ollõlõ väke manu. Ahun omma ollõkaraski üü aigu.

    Maido om tennü tõrdudõ lipikeisist resti põhja ja laotanu pikä rüäolõ pääle. Sõs om puutnu karaski tõrdudõ, kiivä vii pääle pandnu ja kinni katnu. Ku om tunn' aigu saisnu, tulõ 2-3 pangi vällä laskõ ja vahtsõst sisse valla. Sõs tulõ viil tunn' saista laskõ ja vällä laskma naada. Suvõl piät virdõ ruttu maha jahutama, tuuperäst saisõva täl ollõkarra külmä vii seen.

    Poodipärmil om määnegi viga man, löüd ollõmeistri: tuuga lüü ollõ õkva kibisämä ja lätt võlssi käümä. Timä om poodipärmi iks kats' üüpäivä leotanu, sõs om ollõ käümäminek' hoobis tõnõ. Ku nakkas tassa valgit vatutäpikeisi pääle ajama, om õigõ käümine.
     
    Laadaollõ meistre
     
    Hernitsä Enno (70) Kuldri risttii päält tege olut esiki laatu pääl müümises. «Suvõl teenit iks tõsõ pensioni kõrvalõ,» om tä rahul. Timä kuivas linnassit päävä käen. Tuu man piät tiidmä, et idu kasus viil kuivamisõ aigu kah, ei tohe ildas jäiä. Pikk' idu vii terä seest väe vällä. Enno kast ollõkaraski lämmä viiga. Rüäjahhu tä ei tarvida. Tä pidä tähtsäs, et ollõkarask' saanu häste pruun', a mitte palanu.  
    Virdõ tege tä rossõvaban paan. Lask vii kiimä, pand marjuga kadajaossa põhja, hiit karaski pääle ja lask vahtsõst kiimä. Hernitsä Ennol om üten ankrun turuolu, tõsõn «naisiolu».
    Käümäpandmisõ man tarvitasõ ollõmeistre ka lisats'ukõrd. Ennol lätt tuud 15 killu saa liitri pääle. Viil pand tä kimmäle manu humalat, tuud kasus Vaidva vai Pühäjõõ veeren. «A minevä sügüse sai ma Pärlijõõ veerest kah väega ilusit humalit. Mõtlõ, uma kodujõõ veerest!» om meistre liigutõt. Tä om pidänü poiskõsõn kodutalust Härmikult Vinne võimu hirmun vällä pagõma, tuuperäst.

    Hummal' om paras kor'ada 20. augusti paiku. Kõgõ parõmb, ku saat varsiga üten kuivata ja viil perän kuprõ är kakku.
     
    Lättevesi ja viinalill'
     
    Feigenbaumi Regnard (70) Sikajala talust Sõrõstõst olõ-i saanu esä käest ollõtegemist oppi. A tegemine oppas esi. Viimädsel aol om tä näütüses tarvitanu õnnõ lättevett. Hää vesi om iks puul' olut. Tä ei keedä virõt sukugi, a pand ollõkaraski kotiga 75- 
    kraaditsõlõ vette. Lask viil jahtu 45 kraadi pääle, pand tsukru sisse ja 37 kraadi man pand pärmi, miä om inne veitü virdõga käümä pant. Vallalidsõlt lask tä ollõl kävvü õnnõ 4-5 tunni. «Elo näütäs, et ku kõva käümise päält tsuskma nakkat, või käümine hoobis saisma jäiä,» ütles tä. Tulõ uuta, ku käümä lätt, ja õkva kinni panda. Tuu man piät muiduki rehkendämä, et nätäl' kulus är, inne ku ollõl küländ kõvahust om.

    Regnardi naanõ Amanda kand huult ollõlisanduisi iist. Seokõrd lätt sisse naistõpunaleotis. Rahvas omgi tuud viinalillis kutsnu, nii et tuud om innembi kah tarvitõt. Põiõrohi om naistõpuna pääleki, nii et
     Ollõmeistre Feigenbaumi Regnard kaes pildistämise jaos patareiga kraadiklaasi, et teedä, kuna om õigõ aig pärm' sisse panda. Hariligult kumpas tä lämmüst käesäläga.
    ku kussõm ollõjuumisõ pääle vaivama nakkas, tege naistõpuna as'a kerembäs. Humala olõssi kah hää, a ku noid ei olõ saia, või viil pruuvi veidü ts'ahknit ehk suukikkit manu panda. Tuu pidi tegemä ummamuudu maigu ja hoitma nigu hummal'gi, et olu hapus ei lääs. Vanarahvas ollõv ts'ahknit tarvitanu, a tuuga piät muiduki ette kaema, mürgüdse iks tõsõ.

    Regnardi ollõ läävä seo jaani aigu Põlgastõlõ laulupidutulõ vastavõtmisõlõ ja Tillõoro jaanitulõlõ. A ei massa pelädä, ts'ahknit sääl seen ei olõ.
     
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!

    "Innejaanipääväne vihm om inämb väärt ku Riia liin!"

    Vanasõna trüüst' inemiisi, kiä vanva jaanikuu vihmast ilma

     
       
     Uma Lehe sõbõr!