Nummõr' 102
Lehekuu 9. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Lõõdsamängjist tulõ raamat
  • Uudissõ
     
  • Kolmas võrokiilne Täheke
  •  
  • «Mino Võromaa» – 153 umakeelist kirätüüd
  •  
  • Tutipäiv Antsla muudu
  • Elo
     
  • Maailmameistri imä
  •  
  • Inneskine mõtsavaht korjas vanno nall’o
  • Märgotus
     
  • Imäst, latsist ja lehmist
  •  
  • Laine Andre: ku mul es olnu tandsu, sõs es olnu ka minno!
  • Kirä
    Innembi
    Perämäne külg
     
     
    Laine Andre: ku mul es olnu tandsu, sõs es olnu ka minno!
      
     
    Laine Andre taht tulõvigun tetä uma tandsustuudio. 
      
    Kambja vallan sündünü, Erästveren elänü, Villändin opnu Kanepi kooli nuur tandsuoppaja Laine Andre (23) om maa-pavvõriga miis. Pääle maa-pavvõri (väe) om Andrel viil väega pall’o häid mõttit.

    Villändi Kultuuriakadeemiä diplomietendüses säädse Andre Kanepin püüne pääle saa tandsjaga show «Mis teha, kui lavastaja on blond».

    Võistlusõl «Koolitants 2006» säitsme tandsuga finaali saanu ja hulga avvuhindu koëanu noorõstmehest ja timä tandsutrupist «Las käia» naatas mõnõ nädäli peräst ka filmi tegema. Tuud näüdätäs ETV-n 5. piimäkuu pääväl (05.06) kell 20.

    Kost tulõ sääne vägi kõkkõ taad tetä?

    Latsist muidoki!

    Kost om peri huvi õkvalt tandsu vasta?

    Huvi tandsu vasta tull’ 8. klassin, ku ma lätsi rahvatandsurühmä Kagu Kabujalakõsõ.

    Inne tuud olli veidü koolin ka tandsnu, a suurõmb toukaminõ tull’ õks tollõst rühmäst.

    Tõisi naksi oppama keskkoolin, kos ma panni kõik uma klassivele ja -sõsara tandsma. Ku ma ülikuuli lätsi, sõs ma tei hindäle väiku, 14 inemisega trupi.

    Tuu trupiga ma tei kõik aig kipõt tüüd ja ao joosul tull’ huviliidsi mano kah.

    Prõlla tands mu käe all sada Kanepi inemist, pääle tuu saava tandsutunnõ Kagu Kabujalakõsõ ja ka Villändi kandi tandsuhuvilidsõ.

    Miä tege tandsu esierälidses?

    Tands om kunst ja tä om pall’o liikvamb ku tõsõ ala. Tandsuga võit saia hää vormi ja hengel om ka hää.

    Seo om sääne ummamuudu väke täüs tunnõ. Seod saa-i kuigi sõnnuga vällä üldä. Noh, armastus om ka sääne...

    Tands om muutnu minno kimmämbäs ja rohkõmb täüskasunumbas. Nakka-i õkva pää iin tullõ kargama. Ku mul olnu-s tandsu, sõs olnu-s ka minno.

    Kuis latsiga tüüd tetä om?

    Olõ nuur ja latsõ omma ka noorõ. Suuri latsiga olõmi nigu sõbra, vähämbä ütlese õks «õpetaja».

    Kõgõ tähtsämb omgi järekimmüs – ku tiiät, et olõt midägi alostanu, sõs tulõ tuu ka lõpulõ viiä. Latsiga om hää tüüd tetä, nä omma esi ka väega huvitõdu.

    Tunni jaos om mul küll kõik valmis mõtõldu, a pall’o tulõ latsi hindä päält kaia ja mano panda. Tuu tandsu, mille iist saimi timahava Koolitandsul kõgõ inämb avvuhindu, mõtli vällä keemiäopikut kaiõn. Tan oll’ päätükk korrosioonist ja tuu pääle mõtõ tull’gi...

    Mõtõ omgi tuu, mis täämbädsel pääväl mass!

    Kost sa võtat taa jõu, midä kõik aig vällä anda?

    Uma jõu saa ma latsi rõõmust. Sa tiiät, määne tunnõ tuu om, ku peräst esinemist latsivanõmba tulõva «aiteh» ütlemä... Edesi vii minno tahtminõ ja maa-pavvõr. Kõrd mõtli külh, et olõ liiga pall’o hindä kaala pääle võtnu, a ku kõik är läävä, kiä sõs siin midägi tege, ku mitte ma. Vahtsõ jõu kotsilõ mõtlõ, et ku koskilt tulõ-i, sõs koskilt iks tulõ.

    A mille Kanepi, mille mitte Viländi vai Tarto?

    Kanepi om üts esimuudu kotus, tuuperäst. Muidogi ma käü välänpuul opman ja koolituisil, a mullõ miildüs tan koolin oppaja olla. Mõnõ kuu peräst lää är sõaväkke ja kunagi tulõ naanõ ka är võtta...

    Tulõviguplaani?

    Tulõvigun taha tetä uma tandsustuudio. Üts väega vahtsõnõ plaan om kah – poiskõisi show-tandsu laagri. Kõik tandsumaailm on näiokõisi täüs, a põnnõv olõsi midägi ka poiskõisiga tetä. Ja Kanepin om häid tandsjit.

    Minno om oppama ja tandsma kutsnu Tal’na Eesti Tantsuagentuur, Villändi rahvakultuurikeskus, Põlva, Tarto ja Võro, a näet, õks olõ siin!

    Kas täämbädse ao latsõ pidävä umakultuurist ja kodost?

    Kahos ei taha noorõ maakotusõn olla. Tahetas suurõmbahe liina, kon om mitmit võimaluisi. Umma kultuuri iks teedäs. Koolin om esiki võrokeeline päiv, kuigi võro kiilt pall’o ei mõistõta.

    Ma esi arva, et kiilt avitas hoita kõnõlõminõ. Ku naabrimiis küsüs midägi võro keelen, sõs nigu lülität hinnäst ümbre. Niimuudu esi joht ei nakka...

    Ma olõ mõtõlnu, et tükü ao peräst nakkasõ noorõ tagasi tulõma. Liina ka ei jovva rohkõmb vasta võtta, Tarto liinapiir tulõ kõgõ lähembäle.

    Küsse Kesoneni Helena


    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
      
     Uma Lehe sõbõr!