Nummõr' 102
Lehekuu 9. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Lõõdsamängjist tulõ raamat
  • Uudissõ
     
  • Kolmas võrokiilne Täheke
  •  
  • «Mino Võromaa» – 153 umakeelist kirätüüd
  •  
  • Tutipäiv Antsla muudu
  • Elo
     
  • Maailmameistri imä
  •  
  • Inneskine mõtsavaht korjas vanno nall’o
  • Märgotus
     
  • Imäst, latsist ja lehmist
  •  
  • Laine Andre: ku mul es olnu tandsu, sõs es olnu ka minno!
  • Kirä
    Innembi
    Perämäne külg
     
     
    Maailmameistri imä
         
     
     
    Värniku Ainol om koton üts laud täüs medälit, avvuhindu, raamatit ja muid asjo, mis poig Andrus om võitnu. Andrus Pillerpalli latsiaian. Latsiaia lõpupidol üten vele Üllariga.
         
    «Lätsi postkastist posti vällä võtma. A mis asi taa om – šokolaadist süä? Tundsõ Andrusõ varõsõjala är. Tä oll’ mullõ taa süäme imädepääväs saatnu. Ütel’ perän, et oll’ sõpruga arotanu ja märknü vällä, et nii om illos,» kõnõl’ Värniku Aino (53), kuis poig Andrus oll’ tälle minevaasta immipäävä-üllätüse tennü.

    Taad juttu kõnõldõn oll’ Aino nägo naarunõ. Panni tähele, et odapildmisemaailmameistil Värniku Andrusõl ja timä imäl om ütesugunõ naaratus.

    Inne seo aasta imädepäivä ollimi külän Antslan Värniku koton. Juttu aimi tarõn, midä või nigu muusõumis pitä: medäli ja karika, raamadu ja plakati. Osa karikit omma esä Värniku Ülo avvutasu, kiä oll’ kõva miis veoautokrossin ja rallisprindin.

    Kangro Taunol om kujo, miä kujotas Värniku Andrust odaga. Tuu 87.17 meetrit, miä minevaasta 10. põimukuu pääväl kergejoustigu maailmameistrivõistluisil Andrusõ neländäl viskamisel vällä mõõdõti, tekk’ noorõ mehe õkva odaviskamise maailmameistris. Esä Värniku Ülo oll’ esi Helsingin võistlõmist päält kaeman ja pojalõ päkkä hoitman. Imä kai koton televiisorist.

    «Naabri tulli õkva õnnõ suuvma. Kutsõ nä paari päävä peräst tagasi, tei pidolavva – lämmi süük ja puha,» tulõt’ Aino miilde. Siinkotsil om paras aig üldä, et Värniku Aino om välläopnu kokk.

    Saatus tekk’ antslalasõs

    Värniku Aino om Antsla kandin elänu päält 30 aasta. Timä esäkodo om Setomaal Vana-Rõsna külän. Koolin käve Mikitämäel. Pääle 8. klassi läts’ Talinalõ süüklakuuli kokas opma. Suvõl tekk’ süvvä Verska laagrin, kon koolioppaja kursuisil olli. Hää tutva kuts’ tütrigu tüüle Vana-Antsla söögimajja kokas.

    Vanan-Antslan sai Aino tutvas EPT kopajuhi Värniku Üloga, leevä panni noorõ ütte kappi 1974. aastal. Järgmädsel aastal sündü poig Üllar, 1977. aasta sügüse Andrus.

    Määne Andrus latsõn oll’?

    «Oi, tä oll’ väega hää lats. Ega tä puunui kah olõ-õs, uma viguri olli timälgi. A tä om pehmembä hingega,» selet’ imä.

    Umaaigsõ Linda kolhoosi kuulsan veinivabrikun Linda Nektarin oll’ Värniku Aino 27 aastat villmisliini meistri. Tuukõrd oll’ nii, et latsil oll’ kah suvõl, ku kuuli es olõ, tüüd. Andrus kammand’ marjuga. Aino suuv om, et jäl naatu latsilõ suvõs tüüotsõ andma, luuslangi lüümisest midägi hääd ei tulõ.

    Parhilla om Värniku Aino Vana-Antsla kutsõkoolin kasvataja. «Ku poissõlõ ilosahe kõnõlõt, sis saava arvu külh, et ull’ust sai tettüs. Nä omma jo viil latsõ,» märgot’ Aino, kiä om veidü aigu tagasi üüvalvõst kodo joudnu.

    Kodotunnõ om päämine

    Umma kodomaia ehiti Värniku kümme aastat. A Aino ütel’ tuudki, et tä hoit ka umma latsõpõlvõ koto alalõ. Kodotunnõ püsüs alalõ, olkõ et vanõmba puhkasõ Verska kalmuaian.

    Antsla koton omma Aino ja Ülo parhilla katõkõsõ. Vanõmb poig Üllar käü Soomõn tüül, Andrus om Talinan. Imä näütäs kattõ kausta lavva pääl. Tä om sinnä koëanu poigõ kotsilõ kõik, miä näist om kirotõt. Andrusõ kotsilõ iks hulga inämb.

    «Ota viskama naas’ki Andrus Üllari perrä. A Üllaril jäi suurõmb sporditegemine katski,» kahitsõs imä. Tä tunnistas tuudki, et ega tälle kõik miildü-i, miä aokirändüs pojast kokko kirotas. «A Andrus ütles, et mamps, võta asja rahulikult – kirotajil om uma tüü,» selet’ Aino.

    Pääle aokirändüse kokkokorjamisõ miildüs tälle viil videot tetä ja pildistä.

    «Minevä aasta lõpun kinkse Andrusõlõ albumi, kon olli pilte pääl poja vägiteo. Hää, et Helsingi võistlus võtt’ Ateena medälilda jäämise vallu veidembäs.»

    Imä kitt poja treenerit Puuste Heinot, kiä om ka Antslan näide puul koton käünü.

    «Hoiat iks pojalõ päkkä, et timä tervüs olõsi kõrran. A sääne om vist kõigi imäde murõ latsi peräst,» arvas Aino.

    A ku Andrus kodo tulõ, vaaritas kokadiplomiga imä poja lemmikruuga: kardokit, suusti ja kotlette. Tuu om joba vanarahva tarkus, et armastus käü kõtu kaudu. Eriti viil, ku kõik hää tulõ süämest.

    Valpri Liina



    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
      
     Uma Lehe sõbõr!