Nummõr' 53
Piimäkuu 22. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Eesti jalajälg' Pihkvamaal
  •  
  • Võrokõsõ "Tagahoovin"
  •  
  • Uma kiil' kuuldõmängun
  •  
  • Näütüs vanausoliisist
  • Elo
     
  • Jaaniolut tii esi!
  •  
  • Jaanitulõst ja vannust jaanipäävä-kombist
  • Märgotus
     
  • Läti-Võro armastus
  •  
  • Mäesaarõ Piia: rahvas taht võrokiilset näütemängu
  • Kirä
    Kagahii
    Esimuudu
    Perämäne külg
     
    Haug tiigin tupin
     
    Riitsaarõ Laine
       
     Mul om naabrimiis' nimega Heino, kelle kotsilõ võit üteldä, et om tulihingeline kalamiis'. Ei tähendä tälle talvõl 30-kraadinõ külm kah, iks lätt kalalõ. Võtt tuura säl\'gä ja tuura otsan om kalakast' ummi mitund sorti õngõtirkõga.
       
    Kalast ei jää tä kunagi ilma, iks and mullõ kah mõnõ pannitävve värskit är, peris helde miis', võit õkva är üteldä.

    Üts\'kõrd, keväjäne aig oll', ku tull' tuu kalamiis' mi poolõ ja küsse kolmõ meetrit hainapallinüüri, et tuu ollõv peris kõva.

    «Kõva jah!» ütli ma vasta ja küsse, et kas eloiso om otsan vai? Ja nii pall'o õkva, kolm meetrit? Tohoh hullu, ei anna ma kül tuu jaos!

    Heino kaubõl' iks, et nüüri om vaja ja saatsõ minno uma võrri mano.

    Tõi ma sõs võrri päält kilekoti, kon seen oll' üle katõ kilolinõ haug'. «Kala om jah, a mille jaos sullõ taad hainapallinüüri vaja om?» küsse ma iks.

    Sõs Heino sellet', et täl tulõ nädäli peräst sõbral hällüpäiv ja tä pand mino lumpi havvõ tupinööriga nädälis aos elämä. Kaeh, säänest kalamehe vigurit ma kül es olõ viil kuulnu!

    Kalamiis' Heino om toonu mu lumpi peris hulga hõpõ- ja kuldkokri. Ku tälle mõnikõrd väikest kokrõ eläväs söödäs vaia lätt, tulõ tä inne kalalõminekit mu puult läbi ja püüd õkva sääntse suurusõga, miä kõlbas. Miä kõlba-i, saava mu kassilõ vai kannolõ. Kõik' tahtva iks värskit saia!

    Haug\' elli ilostõ tupin uma ao är. A ku pall'o tä väikeisi kokri ärä sei, toda mi kül tiiä-i üteldä.
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Sotsi ja prükkäri!
     
    Ruitlasõ Olavi, õngõmiis'
     
     
    Kaegõ, miä vällä tull' naidõ europarlamendi valimiisiga – inemiisile miildüse sotsi inämb ku respublikaani!

    Inemiisile sai lihtsäle selges, et prääksväl ja egä kolmõ sammu takast sitval pardsiräbäläl olõ-i ilvesse, üte mi mõtsu ilosamba eläjä, kõrval määnestki sanssi!

    Et sinnu valitasi, tulõ kõgõpäält hinnäst inemise-muudu rõivilõ panda.
    Parts'-poiss' võttõ kapist ülikunna ja poi hinele lipsi kaala, Ilvesse Hendrik aiõ säl'gä uma vana hää mulgi kuvvõ, kaala kikilipsu ja uma viieprotsendiline edu oll' taaga joba kimmäs.

    Parts' näüdäs' televiisorin rusikit ja rüükse nigu Don Quijote: «Murrami läbi!» Inemiisile õkvalt selge, et säänest tuulõveskidega pahussin ulli saa-i vällänpuul riigipiire näüdädä!
    Ilves seovasta kõnõl' kodorahust, vähämbist massõst, kimmüsest… Viil mõnõ protsendi timäle!

    Padar sai kah piledi parlamenti, a andsõ õkvalt käest är kah – timä ollõv innegi mitu kõrda tsirkusõn käünü, inämp ei viisiv. Taht valitsusõn põllumajandusõ hääs miäkit är tetä.

    Üteltpuult: om õks ull', a tõsõltpuult: mütsü võtas maaha, ku mul olõssi. Egäljuhul ei piä kiäki olõma määnegi ilmatark, et järgmiisi riigikogo valimiisi ette kuuluta.

    Noolõ Erki sai 3045 hellü ja Kassi Carmen 2315. Säänest tulõmust ei mõista parõmbidõ kommõntiiri, ku Päävälehen tekk' kiäki teibamees. Timä ütel' Kassi ja Noolõ kotsilõ: «Kargaja unistus läts' täüde. Saigi rohkõmb helle ku rõivapuu. Nüüd om poliitikan ilma tettü külh, või kargama tagasi minnä!»


    Ja sõs tuu viil üte näüte, kuis piät tegemä, et kõrralik inemine sinnu elon kunagi mitte kohegi ei valissi. Poliitik Igor Gräzin (grjäznõi – vinne k. must, ropp, mõskmada) jäi minevaasta 15. radokuu pääväl ts'ommin pääga autojuht'misõga vahele.

    Esi selet' mehekene: «Olli prükü vedämän: üte kasti panni maaha katoligu kerigu ussõ taadõ abivajajilõ. Tõsõ vei Imäjõõ taadõ võssu. Sääl om üt säändene rääne kotus!»
    Om jah! Olõ esi nännü! Imäjõõtagunõ võsu om prükü ja sitta täüs tõtõstõ. Ja nimetet «rääne kotus» om Võrtsjärvest nikagu Peipsini, ehk üt paras osa Eestist! Kalal om jälle olla, egäl puul videles Grjäzini vannu autukummõ, külmkappõ, madratsit, viinaputlit ja muud asku. Ja sääne prükkär sai 4948 hellü. Jälle!

    Kaemi, ku mullõ mõni sääne rehvormieräkunna prükkär jõõ veeren vasta piäs tulõma, ku ma parajidõ kalal olõ... Tulku vai Kallas esi – eurokonks' persele ja kõik'!
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    «Pois'kõsõ» puhman
     
    Ku Tal'nan kokakoolin käve, saadõti meid sügüse kolhuusi koristustüüle. Oll' rehepesmine. Kombainõ viil es olõ. Pessümassin tekk' tüüd traktoriga, mille manu käve vankri kütteõli tünni ja tüüriistuga.

    Ku vili sai pestüs, sõitsõ massin traktoriga tõistõ kotussõhe. Vankri tull' hobõsõga är viiä. Küsti, et kiä mõist hobõsõga ratsa tagasi tulla. Meid oll' üle 20 tütrigu, a pääle minu es mõista kiäki ratsa sõita.

    Sinnä oll' uma 10–15 kilomeetrit, kohe tuu massin sõitsõ ja tagasitulõk' jäigi pümme pääle. Pandsõ hobõsõ koplin ketti ja jõudsõ pel'gämisega poolõs tuu tarõ lähükeiste, kos ellimi.

    Äkki näi, et kats' pois'kõist tegevä noorõ kuusõ all suitsu, pää ligistikku. Tahtsõ näüdädä, et olõ julgõ ja naksi näide kallal võtma. Minevädsel õdakul kävevä küläts'ura aknõ takan. Vast tulli täämbä tagasi.

    Lätsi är tarrõ ja kõnõli parajadõ, et poisi omma jälki siiä tulnu, ku tull' brigadiir' ja ütel', et ärke ütsindä vällä minke, selle et prõlla läts' susi kuusõpuhma mant üle tii. Vot sis pois'kõsõ!

    Kruusamäe (Panni) Maimu
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Kassist ja pardsist

    Pääle Õuroparlamendi valimiisi istõ Võro liina keskplatsil pingi pääl kats' miist. Jutt, nigu arvada võisõ, käve valimiisist. Pääas'aligult «läbimurdmisõst».
    «Naa valimisõ lätsi külh kassi hanna ala!», arvas' üts' miis'. «Viil' hullõmbalõ! Mu meelest lätsi naa õkva pardsi persehe!» suurustõlli tõnõ.


    Kuis Kai loosungi maaha võtt'

    Taa lugu oll' 60. aastidõ algusõn. Võro kuulsa tandsuoppaja Leete Kai juhtsõ Kubija laululava pääl õdagudsõ pido pääpruuvi.
    Pido ettevalmistamist tull' kaema korgõ parteimiis'. Tuud tegeläst huvita-as, kuis tands'minõ lätt.
    Vahtõ ringi ja küsse hoobis: «Kon loosung' om?» Timä oll' jo kimmäle käsk'nü loosungi lava kotsilõ riputa!
    Loosungi pääl saisõ, nigu tuukõrd moodus, üleskutsminõ tuuta lihha ja piimä üle plaani.
    Kai ütel' sis, et timä kässe loosungi lava taadõ är käkki, et kiäki ei näessi.
    Parteimiis' saa es arvo, mille. A Kai lei käe puusa ja kitt': «Siiä lava pääle tulõva ilosa naasõ ja tütrigu, mitte tsia ja lehmä!»

    __________________________________

    Politsei pakk tüüd

    «Politseide om vaia tehnigaputitajat,» kuuldsõ üts' Leevi kandi miis' tüüpakmisõst. «Vaia kaema minnä!» härgüt' naanõ takast. Läts'ki sis miis' kohalõ ja tull' vällä, et oll' külh vaia ja õkvalt päälegi.
    Palganumbriga või ka rahul olla, mõtõl' miis'. «A tüüriista piät hindäst olõma,» ütel' tüüpakja. Miis' mõtõl', mõtõl' ja arvas', et tuu tulõ kah är kannata, iks sääne kimmäs tüükotus, turva iin ja takan.
    «Kas teil kompressor' iks om?» küsse siskina ärminegi päält. «Jaah!» kinnüt' tüüpakja vasta. A sis hõigati tagomidsõst tarõst: «Olõ-i inämp, är varastõdi!» Miis' kai, kuis ussõst vällä sai.

    Maas'ka Miili


    Suumõsu-liud

    Timmo läts' Engli järve ts'uklõma. Õt timä oll' sääl ühiütsindä, olõ-õs mõtõt alospükse leota.
    Viist vällätulõminõ pand' ts'ura märk'mä: timä rõividõ man kivi pääl lugi võõras tütär'lats' lehte.
    Kavvõmbah aso-unigu otsah oll' är-visat suumõsu liud. Sääde sis livva hindä ette ja nakas' rõividõ poolõ astma. Jutu alostusõs küsse: «Midä tah opatas?» «Kuis inemise mõttit lukõ.»
    «Ütle sis, midä ma parhilla mõtlõ?» küsse Timmo.
    Tütär'lats' mõtõl' kavva. Oll' tõõnõ sääne häbendelejä. Tohi es silmägi kaia. Vahtsõ kõik' aig ts'uralõ allapoolõ vüüd ja sõna tulli vällä väega vaivalidsõlt: «Ti mõtlõt, et taal livval om põhi kah all.»

    Vahelaanõ Paali
    (jutt kuultu Tartoh 1957. a)
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Hüvä nõu
     
    Kuis räimi paniiri

    Räimi om inne praat'mist hää jahuga kokku tetä. Tuus tulõ panda leeväkilekoti sisse neli-viis' luitsatäüt jahhu ja kõrraga umbõs puul' killu kergelt suuldunuid räimi.Raputa ja käänä kotti nii, et räime saava ilustõ jahuga kokku.

    Niimuudu jääs är räimi ütekaupa jahuga tegemine ja aigu lätt kah pall'u veidemb.

    Kruusamäe (Panni) Maimu
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!

    "Innejaanipääväne vihm om inämb väärt ku Riia liin!"

    Vanasõna trüüst' inemiisi, kiä vanva jaanikuu vihmast ilma

     
       
     Uma Lehe sõbõr!