Nummõr' 102
Lehekuu 9. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
     
  • Lõõdsamängjist tulõ raamat
  • Uudissõ
     
  • Kolmas võrokiilne Täheke
  •  
  • «Mino Võromaa» – 153 umakeelist kirätüüd
  •  
  • Tutipäiv Antsla muudu
  • Elo
     
  • Maailmameistri imä
  •  
  • Inneskine mõtsavaht korjas vanno nall’o
  • Märgotus
     
  • Imäst, latsist ja lehmist
  •  
  • Laine Andre: ku mul es olnu tandsu, sõs es olnu ka minno!
  • Kirä
    Innembi
    Perämäne külg
     
     
    Lõõdsamängjist tulõ raamat
     
    Harju Ülle
    ylle@umaleht.ee
      
     
    Tartese Heino tege raamatut vana Võromaa teppo-tüüpi lõõdsa mängjist ja näide pillest. 
      
    Savõrna lõõdsamiis Tartese Heino naas’ kokko pandma raamatut vana Võromaa (Põlva ja Võro maakunna) teppo-tüüpi lõõdsa mängjist ja umaperätsist vannust pillest.

    «Teedüst om joba 50 mängjä kotsilõ,» kõnõlõs Tartese Heino. Tä uut api kõigilt, kiä umakandi lõõdsamängjist midägi tiidvä. Heino korjas matõrjali nii elon olõvidõ ku ka inneskiidsi kõvvu lõõdsamängjide kotsilõ.

    Tüüd alost’ tä umast kodonukast – Savõrna kandist omma peri mitmõ tunnõdu pillimehe: Kikka Karla, Keder Juhan, Reino Richard.

    «Vana pillimehe omma liigutõdu, et näide vasta huvvi tuntas,» kõnõlõs Tartese Heino. «Olõ saanu teedä mitmõst väega põnõvast pillist.» Näütüses löüdse tä tastsamast Savõrnast ainulidsõ viiemehe-kandlõ. Pill om tett 1920. aastidõ keskpaigan, taad mängse viis miist kõrraga. Heino luut, et taa umaperädse pilli saa kõrda tetä ja taaga jäl mängmä naada.

    «Sai hindäle ka kolmõrialidsõ Teppo lõõdsa. 50 aastat oll’ inemisel saisnu, ma panni taa kõlama,» seletäs Tartes. «Pill ei olõ mälestüsas’akõnõ, pill om tett mängmise jaos!»

    Tartese Heinol om plaan tetä raamatuhe ka kaart, kon pääl saa är märki, kos lõõdsamehe parhilla eläse ja kos om läbi aigõ kõgõ inämb pillimängjit olnu.

    «Arva, et taa raamat saa hää,» kitt Tartese Heino ettevõtmist Haanist peri lõõdsamiis ja lõõdsaoppaja Noormaa Tarmo, kiä om esi kirotanu pillimeistrist Teppo Augustist Villändi Kultuuriakadeemiä lõputüü. «Teppo lõõtsa om vähä uuritu. Mul om hää miil, et Tartese Heino, peris lõõdsafänn, om säändse as’a ette võtnu.»

    Noormaa Tarmo avitas ka esi hää meelega Tartese Heinot raamadu-matõrjaali korjamisõn ja soovitas võtta kõrraligu ülekaeja, kiä avitanu raamadu kõiki reeglide perrä kokko panda.

    «Kimmähe tulõsi raamatuhe kokko koëada teedüs terve vana Võromaa lõõdsamängjide kotsilõ, seo kant om kultuurilidsõlt nii üts ja parhillatsõ maakunnapiiri väega vahtsõnõ,» tugõ Noormaa Tarmo Heino mõtõt iks kõik vana Võromaa lõõdsamängjä raamadukaasi vaihõlõ saia.

    Teppo-tüüpi lõõtsa mäng Võromaal parhilla 30-40 inemist. 150-200st Teppo Augusti hindä tett lõõdsast om Eestin alalõ 30 ümbre, näist Võromaal kümmekund.

    Kõnõlõ Heinolõ lõõdsamängjist: tel 50 15 410.

     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    JUHTKIRI
     
    Mõts vai raha?
     
    Nädälivaihtus oll’ väega illos. Tsirgu lauli. Kitsõ ja jänese hüpsi nurmõ pääl. A kõgõ tuu ilosa vaihõlõ kostu katõlt puult mõtsast kõvva saevingmist.

    Tetti mõtsa. Puhkõpääväl. Erämõtsa muidoki, selle et riigimõtsan om perämädse neli aastakka iks tsirkõ pesätegemise aigu (timahavva 15.04–15.06) raiõrahhu peetü. A no tuu tähendäski, et om «paras» aig saega mõtsa minnä:saetüüstüs taht jo iks palki saia!

    Vahtsõ mõtsasäädüse perrä tulõ mõtsaumanigõl inämb ja parõmbahe naada mõtsa vahtsõndama. Mõnõ joba nurisõsõ: nuuri puid ei ollõv saia ja taa tüü ollõv kallis, mõtsaumanigu elläv eski kehväste...

    Minevä nädäli lõpupoolõ kirotõdi aokirändüsen, et EMOR-i vahtsõ uurmisõ perrä pidävägi eestläse õnnõ rahast:ku tuud om, külh sis saa ka tervüse ja õnnõligu perekunna. Peräkõrd saa sis vahtsõ Eesti luudusõ kah vai?

    Taa mõtsaraha iist ostat hindäle vahtsõ BMW ja ku häste lätt, sis ei sõidaki taad edimädse aastaga sodis. A mõts kasus 100 aastakka. Tuud om inämb, ku meile elopäivi antu om.

    Meile, vanalõ mõtsarahvalõ, om mõts iks inämbät tähendänü ku juuriga rahapaprõd. Mõtsa om külh kõgõ võetu, ku vahtsõt tarrõ vaia üles rako ja perrele leevärahha tiini. A mõtsa tetti vanastõ iks talvõl, ku tsirgu lõunamaal. Mõtsaistutamisõ kohustusõ pääle es tohtnu kah ütski mõtsamiis hürrämä naada, ku tä iks hindäst ja luudusõst vähäkenegi pidä.

    Harju Ülle, päätoimõndaja
     
     
    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
    Võro-Eesti
    sõnaraamat!!!
      
      
     Uma Lehe sõbõr!