Nummõr' 52
Piimäkuu 8. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Kahrõ om mano tulnu
  •  
  • Tsirgulaadal nõvvõti kõgõ inämb kalkunit ja kirivit kannu
  •  
  • Mulgi saiva lugõmigu
  • Elo
     
  • Huvilidsõ herätäse kogonivanna viläsorti
  •  
  • Ravvatüümiis' ehit' sannasuurudsõ kündlemassina
  • Märgotus
     
  • Kauri Kadi: mi rahva jaos jääs jaanipäiv laada varjo
  •  
  • Käsitüüpisiläne veren
  • Kirä
    Aholämmi
    Perämäne külg
    Kagahii
     
     
    Käsitüüpisiläne veren
    Vana laulu rõõmustasõ ummi tarkuisiga, vana rõivakirä salaperäga
     
    Kahuski Maali, nuur' käsitüühuvilinõ
     
    Kolmapäivist kellä kolmõ paiku nakkas Tartohe Fenno-Ugria tagatarrõ inemiisi vuur'ma. Tagatarõ lavva pääle nõstõtas ilmadusuur' korvitäüs egäsugutsiid rõivatükke ja langu, niite-nõklu ja muud säänest. Ku häste lätt, või mõnõ ao peräst kuulda vana tsäikanni podinat. Alostas käsitüüklubi, kohe käävä kokko noorõ inemise, kinkalõ miildüs mi uma vana perimüskultuur' ja rahvuslik käsitüü.

    Mi käsitüükluppi om oodõt egäüts', kel tulõ tahtminõ käsitüüd tetä ja kel aigo om. Kuna taa klubi olõ-õi väega vana (alostimi aprilli keskpaigan), sõs egä inemine tiiäki-i, et taa olõman om, a mi jaos om seo hää kotus, kon saat tetä tuud, midä miildüs.

    Kost põnõva käsitüü tegemises mõttit saia? Mõni tiid joba algusõn, midä tetä taht, a ideid või tulla ka Fenno-Ugrian raamatit lehitsen. Muidogi opatas ka üts'tõist – sõsar' Salme oppas seto rahvarõivin puppõ tegemist, ma oppa kõlavüüsit tegemä, tõõsõ näütäse heegeldüst ja kudamist. Tetäs ka mobiilikottõ, ola pääle pandmisõ kottõ, rõividõ kaunistuisi ja egäsugumaidsi pärlidega ehtit. Tüü tegemist saat laul, miä mõnikõrd tulõ maki päält, a tõõnõkõrd jälleki käsitüüliisi suust. Om olnu nii kah, et käe väsüse käsitüüst ja haardva pilli. Sõs saa kuulda peris pillihellü. Egä tegevüs, nii tüü ku pillimäng, omma sügävähe köüdedü perimüskultuuriga.

    Tulõvikun om plaan' kutsu kiäki oppama kirivüü tegemist, võiolla, et ka tervet rahvarõividõ komplekti. Näütüses om rahvalauluandsambli Väiku Hellero umist rõivist vällä kasunu ja tahas väega vahtsit saia. Huviliisi lövvüs vas't viilgi. Tahassi valla tetä ka käsitüüpoodikõsõ, kon saa naid asjo sõs maaha müvvä. Eks taa suvõ aigu om aigu kül plaanõ tetä, sügüse saa viil suurõmba huuga edesi tüütä.

    Kas seo jutt ei tundu noorõmbilõ inemiisile nigu aoluuraamatust? Tuust, kuis nelläpäävä õdagu tütrigu kokko tulli ja veimevakku valmisti?
    Umõtõ om mi vanast elost ja kombist ütte-tõist, miä tuu illo ka täämbäste päivä. Vana laulu rõõmustasõ ummi tarkuisiga, vana kirä salaperäga.

    Näputüü tull' mu ello umaperädse mooduga. Koolin tükse ma käsitüüst kõrvalõ hiil'mä. A ütel pääväl oll' koton väega ikäv. Es'kina telekast es tulõ midägi ja nii ma isti ja vingsõ, nika ku imä ütel', et vanastõ tetti käsitüüd, es olõki aigu vingu. And' mustrilehe ka peio.

    Mu silm jäi pidämä Paistu puusapõllõ mustri pääle ja nii ma otsusti ilosa käekoti tetä. Tuu pääle läts' neli päivä aigo ja ega ma kuuli kah es jõvva. Nii tuu pisik verre jäigi. Käsitüü jo rahustas, päälegi om hää sõpruga istu ja midägi kuun tetä.

    Koolin opati kõlavüü tegemist, a viil sis, ku avasti, et seto miihivüü omma niisamatõ tettü, naksi noid tegemä. Sõs tull' aig, ku seto miihisuka olliva põnõva, tuukõrd sai nuur' pillimiis' ja potiseto Valgu Tom hindäle suka. Koolist saadu tarkusõst oll' kassu pillitegemise laagriin, hää, et mu koolin opati tütrikõlõ ka puutüüd.

    Egä asi, miä ma tii, lätt mõnõlõ sõbralõ kingitüses. Hää om tõisi jaos midägi tetä. Päälegi om illos, ku kiäki kand esitettüid asju. Kuna käsitüü om mullõ nii pall'o tegemis-, avastamis- ja kink'misrõõmu tennü, soovita tõisil nuuril kah pruuvi. Kaegõ, kuis om, äkki saa kah parõmb!
     
    mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!

    «Umakultuur´, midä Võromaa om mõistnu hoita ja arõnda, tege mi kultuuripilti rikkambas.»

    Kultuuriministri Paeti Urmas latsi kirätöie kogomigu «Mino Võromaa» ettenäütämisel
     
       
     Uma Lehe sõbõr!