Nummõr' 52
Piimäkuu 8. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Kahrõ om mano tulnu
  •  
  • Tsirgulaadal nõvvõti kõgõ inämb kalkunit ja kirivit kannu
  •  
  • Mulgi saiva lugõmigu
  • Elo
     
  • Huvilidsõ herätäse kogonivanna viläsorti
  •  
  • Ravvatüümiis' ehit' sannasuurudsõ kündlemassina
  • Märgotus
     
  • Kauri Kadi: mi rahva jaos jääs jaanipäiv laada varjo
  •  
  • Käsitüüpisiläne veren
  • Kirä
    Aholämmi
    Perämäne külg
    Kagahii
     
     
    Kauri Kadi: mi rahva jaos jääs jaanipäiv laada varjo
     
     Vahtsõliina vallavanõmb Kauri Kadi (44) om üts' vähätsit naisvallavanõmbit vanal Võromaal. Joba viis' aastat kullõs tä umakandi inemiisi murrit ja avitas, pall'o saa. Mõnõ päävä peräst tulõva Vahtsõliina 10. Maarahva laadu peräst piä-i aga Kadi sukugi murõhtama, tuu kõrdaminegi iist kandva huult tugõva iistvõtja.
    Kauri Kadi löüd, et valdu kokkominekiga tohe-i niikavva vinütä, ku hää «pruudi» ja «peigmehe» omma är võedu. 
    Kas üle Eesti kuulsa Vahtsõliina Maarahva laat om ka umilõ inemiisile tähtsä?

    Tuu om nigu tõõnõ pühä joulõ kõrval. Veidükene konkuriir' joba jaanipääväga.
    Laada-aigu om kõva pido, väsütäs inemise är ja jaanipäiv tüküs vaiknõ olõma. Inemise pidävä laadust pall'o, iks uutva ja kõnõlõsõ.
       
    Kas paikligu inemise haardva võimalusõst laadul umatettüt kraami müvvä ja tuuga tiini?

    Jär'est inämb tulõ mõttit ja arvosaamist: kae, tuuga ma saa jo laadulõ kah minnä! Meil om üts' nuur' pere, kiä tegeles maastiguhuuldusõ ja iluaiandusõga. Nimä omma uma kinä nukakõsõga joba kats' aastat laadul olnu. Puutüümeistre omma kimmä tegijä – Väimälä kutsõhariduskeskus om loonu tuus hää põh'a. Mi naisi käest ostõtas jälki häste n'ardsovaipu ja lapitekke.

    Kas ettevõtligu inemise püsüse Vahtsõliinan?

    Sääne murõ om egäl puul, et tüküse är minemä. A mul om hää miil' tuust, et viimädse katõ aastaga om meile tulnu mano kats' vahtsõt ettevõtõt: Timmo Indreku puutüükoda ja Scan Production. Olõmi saanu mano 45 vahtsõt tüükotust.
    Ku Timmo-poiss' ettevõtmist laembas tege, tulõ viil kotussit mano. Europrojekt' om tüüstüsala arõndaminõ.

    Kuis turismiga om, kuis linnussõvarõmidõ kõrdategemine lätt?

    Sääl kõrraga pall'o tetä ei saa ja ega ei jovva kah. Kolm aastat olõmi häien suhtin olnu muinsuskaitsõammõtiga. Kirdetorni konserveeritäs ja om es'ki mõtõ tetä taha inemiisi jaos kaemistorn'. Säält üllest ala kaia om väkev tunnõ – luudusligult illos ja and linnussõst ka ülekaehtusõ. Parhilla kah'os egäüts' säält kaia saa-i – tellingide pääl turn'minõ om ammõtligult keelet.
    Valli viiri päält saa-i kõiki puid kõrraga maaha võtta, maa nakkas vaoma. Tulõ uuta, kooni morokammar' kasus.

    Midä paiklik rahvas märk' «Tii» laulust ja umakeelidsest kultuurist?

    Vahtsõliinan omma kõva rahvatandsu ja rahvakultuuri tradits'ooni. Noid kandva tugõva iistvõtja ja tuu asi eläs täämbägi. Kõrvalt kaiõn om mul tuustki hää miil', et mi naabri Setomaa nukk om saanu kõva lisaväärtüse ja pärändturism lätt õnnõ populaarsõmbas. Nii tunnõt esihinnäst kah tugõvambalt.
    Ku «Tii» laul ja kõik' tõsõ as'a kokko panda, sis ma arva, et seo kandi inemiisil om sälätagust uhkõlõ üteldä: ma olõ jah säältkandist!

    Kuis võrokõsõ ja seto läbi saava?

    Täämbädsel pääväl mõista-i halva üteldä. A aastidõ iist olõ külh kuulnu, et majandidõ vaihõl oll' tõmbaminõ ja olli säändse ütlemise nigu: «Mitte üts' nagõl' üle Miikse uja!» jne. Parhilla omma umavalitsuisi vaihõl hää naabri-suhtõ.

    Kas rahvas om Vahtsõliina ja seto valdu kokkopandmisõ puult?

    Mõista-i üldä, a suuri vaihõl väikus vallas jäiä olõ-i ka hää mõtõ. Ei elä inämb är. Rahajagaminõ nakkas käümä suuri valdu pite ja väiku jäävä tuust kõrvalõ.

    A tuugi om selge, et liitumisrahha andas veidemb, ku valdu kokkopandmisõ tüüs vaia lätt. A saman tohe-i tuu ütteminekiga pas'ma kah jäiä, kooni parõmba «pruudi» ja «peigmehe» omma är võedu.

    Määndse omma Vahtsõliina-kandi rahva suurõmba murrõ?

    Üts' kimmäs murõ, millest iks kõnõlõma tuldas, omma mi kandi tii. Tii omma kehvä, olõ-i saanu teie pääle aastit kõrraligult rahha panda. Inemiisi mõõt saa vaihõpääl täüs ja õigusõga saa täüs.

    Alõvirahvas taht väega saia ütisviivärki ja kanalisats'uuni. Mi aol om tuu normaalnõ nättüs. Kallis tä om, eurorahaga saimi üte jupi är tettüs.
    Inemiisi kottalõ piät ütlemä, et nä väega meid ei kiusa. Kõkkõ jo saa-i, rahakott' om väiku ja käe lühkü.

    Kas vallavanõmba tüü perre jaos aigu jätt?

    Aigu jääs iks veitüs, a saa toimõ. Latsõ omma joba suurõ – 20 ja 15 ja kõgõ rassõmb aig sälä takan. Pere om mullõ olnu ka kõvas sälätoes. Eriti sis, ku vallavanõmba kotussõ pääl alosti.

    Üts' väega õigõ liigutus sai tettüs, ku abivallavanõmb Kikka Martin sai ammõtihe võetus. Tehniliidsi projekte ja ehitüisi om pall'o ja timäst om mullõ iks suur' abi. Volikogo esimehe Traageli Ivariga om meil kah olnu väega hää kuuntüü ja tä om minno väega pall'o avitanu.

    Küsse Harju Ülle
     
     
    mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!

    «Umakultuur´, midä Võromaa om mõistnu hoita ja arõnda, tege mi kultuuripilti rikkambas.»

    Kultuuriministri Paeti Urmas latsi kirätöie kogomigu «Mino Võromaa» ettenäütämisel
     
       
     Uma Lehe sõbõr!