Nummõr' 52
Piimäkuu 8. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Kahrõ om mano tulnu
  •  
  • Tsirgulaadal nõvvõti kõgõ inämb kalkunit ja kirivit kannu
  •  
  • Mulgi saiva lugõmigu
  • Elo
     
  • Huvilidsõ herätäse kogonivanna viläsorti
  •  
  • Ravvatüümiis' ehit' sannasuurudsõ kündlemassina
  • Märgotus
     
  • Kauri Kadi: mi rahva jaos jääs jaanipäiv laada varjo
  •  
  • Käsitüüpisiläne veren
  • Kirä
    Aholämmi
    Perämäne külg
    Kagahii
     
    Ravvatüümiis' ehit' sannasuurudsõ kündlemassina
    Linnamäe Lauri
     
    Kerigukünnel' olõ-i inämbähe suurõmb kõrsigust. Et tuu tegemisest sannasuurust massinat vaia om, taha-i kuigi päähä mahtu.

    A õkvalt säändse massina tekk' uma kuuri all valmis Mik'tämäe kandi Käre külä miis' Paabu Toivo (52). Massin sai päält kuvvõ miitre pikk' ja umajagu lagja kah.

    «Esi ma kõva kerigumiis' ei olõ,» tunnist' Toivo. «Naanõ sääl as'atas, timä kaudu sai tuud tegemä naatus.»
       
    Paabu Toivo esi pidä hinnäst päämädselt ravvatüümehest, a kündlemassinat näkk' edimäst vuuri Soomõh keriguh. Massin oll' lakja kist ja poolõldõ är määnü. «Ma kipõlt sis kai, et kuimuudu tuu tüütämä piässi, peräst priistri tõi mullõ massina raami ja trumli kodo ja pallõl' kõrda tetä,» kõnõl' Paap.  
    A jupi olliva nii är laonu, et takkaperrä märgotas meistrimiis', et lihtsämb olnu vahtsõt massinat tegemä naada. «Määndselgi küläsepäl oll' tuu kokko pestü, Meistrimiis' Paabu Toivo uma pini Pennuga.
    ma säält vana raami matõrjaali sai vähä tarvita, muu tei kõik' esi,» seletäs Toivo. «Puul' aastakka puul'päivist tei tuud nasvärki!»

    Ku keriguga as'aajamisõ kah mano panda, võtsõ kats' aastakka aigu, inne ku massin Tartolõ Aleksandri kerigohe joud'.
     
    Massin esihindäst olõ-i väega keerolinõ – ku prostalt är seletä, sis keri tuu üte suurõ trumli päält niiti tassahillä läbi vahaanoma tõsõ suurõ trumli pääle. Egä kerimisega lätt vahakõrd niidi ümbre paksõmbast. Peräkõrd  
    juusk tuu vahatõt siug läbi mulkõga ravvaplaadi, et kündle ilsoahe höörigu ja ütejämehüse saassi. Peräst olõ-i muud, ku üttepite jupõst lõiku ja lämmä vii seeh otsast tahi ümbre vaha är sulata. «Ku nätäl' aigu tetä, sis jakkus noist kündlist kooni-maani,» om Paap kimmäs.  Et kündlemassinat parajahe remonditas, sis näüdäti kerkoh õnnõ massina trumlit
     
    Massin esihindäst olõ-i väega keerolinõ – ku prostalt är seletä, sis keri tuu üte suurõ trumli päält niiti tassahillä läbi vahaanoma tõsõ suurõ trumli pääle. Egä kerimisega lätt vahakõrd niidi ümbre paksõmbast. Peräkõrd juusk tuu vahatõt siug läbi mulkõga ravvaplaadi, et kündle ilsoahe höörigu ja ütejämehüse saassi. Peräst olõ-i muud, ku üttepite jupõst lõiku ja lämmä vii seeh otsast tahi ümbre vaha är sulata. «Ku nätäl' aigu tetä, sis jakkus noist kündlist kooni-maani,» om Paap kimmäs.

    A krutskit om tuu kündletegemise man otsalda pall'o. «Ku ohkokõnõ niit' kakkõs, sis om kündletego hukah kah,» märk' Toivo. «Tuuperäst piät nuu suurõ trumli väega häste parlaksih olõma, et koskilt ei viska.»

    Väega tähtsä om ka kündlevaha tegemine, tiid meistri. Ku kündle palama panõt, sis tuu ei tohe tsilku ei savvu ajja, piät häste lõhnama ja peräkõrd ka kimmäs olõma, et kündle keriguh är vaal'u-i. «Soomõh tetäs kündlit mehilädsevahast, õnnõ mõnt tarvilikku lisaainõt pandas, lõhna jaost,» ütles tä.

    Tõisi säändsit massinit miis' siihkandih tiiä-i ollõv. «Ütel om tettü määnegi jalgrattatsõõrist, a nuu kündle jääse iks väega kandilidsõ,» tiid tä kõnõlda.
    Edimädse kündle, miä Paabu Toivo uma massinaga tekk', tullivagi muidoki kõvõra ja noid tull' lavva pääl õgvõmbast höörütä. A parhilla julgu meistrimiis' Suumõgi paki kündlit kingitüsest saata.
     
    mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!

    «Umakultuur´, midä Võromaa om mõistnu hoita ja arõnda, tege mi kultuuripilti rikkambas.»

    Kultuuriministri Paeti Urmas latsi kirätöie kogomigu «Mino Võromaa» ettenäütämisel
     
       
     Uma Lehe sõbõr!