| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Elo |
| Märgotus |
| | |
|
|
| | | 100. Uma Leht: midä arvasõ tuntu inemise Umast Lehest? |
| | | | Rakke Kerttu (Kuusõ Kadi), kiränik |
| | Ku ma Võrumaalõ juhtu ja kongi lavvanuka pääl Uma Leht om, sis iks kae, mis tan kirutõdas. Taad tulõ ette nii kolm-neli kõrda aastan.
Nal’a ja lühembä jutu kae kimmäle läbi, pikembit harvõmb – taa võru keelen lugõminõ tüküs pikä pääle är meelest minemä.
Uman Lehen om inämb juttu maakotussist ja veidü tõsõ nuka alt:võru keelen om tsipa tõnõ huumor, sääne eluterve, rohujuurõ tasandil.
Mu kõgõ tuntumb tüü om seriaal «Kodu keset linna» – paar kõrda olõ pandu sinnä määndsitki võrokiilsit kildõ. A tan mängvä inemise, kiä omma koskilt muialt peri. Hindäl nakkas kah kõtt valutama, ku kullõt võrokeelist teksti eesti keele aktsendiga. Tuuperäst olõ-i inämb pandnu.
A Tal’na inemiisi om hää võro keelega kotti, ütlet: «Pümme viit mõtsa, a mis sa ulliga tiit?!» Nä mõtlõsõ, et määnegi soomekeeline ütelüs, naardva õnnõligult.
Mul om hää miil, et riik Umma Lehte tugõ. Ja võisi inämbki! Naid miljoniliidsi kompensatsioonõ jõvva-i määnegi lihtsurõlik är lukõ, mis korgõmbal puul hindäle määrätäs! A kirämõistmisõ kotusõ pääl naatas raiskamisõst kõnõlõma!
Pall’o õnnõ lehele ja kõikõ ilosat! |
| | | | | | Leisi Kuldar, söögivabrigu Nordic Foods juht |
| | Ku vähäkenegi aigu om, sõs loe huviga. Tan omma säändse ummamuudu jutu ja luu, midä koskilt muialt ei saa! Ja nii saa har’otada kodokotussõ kiilt. Ku luu omma lühembä ja inemise veidü tutva, sõs loe kimmäle.
A näütüses mu naanõ ei saa joht arvu, kelle vai mille jaos taa leht om. Ma nii ei mõtlõ, mu meelest om taa kohaligõ inemiisi ja rahvuskultuuri saisukotusõ päält tähtsä.
Märgigi, et tiiä-ei, kuis saanu Talina puul kah taad maaello ja umma asja propagiiri. Mi ei olõ umilõ söögele võrokiilsit nimmi pandnu, a taa om asi, midä võinu arota. |
| | | | | | Tobrelutsu Sirje, Laheda vallavanõmb |
| | Lehe loe iks läbi. Kõgõpäält muiduki luu, miä tutvist kirotasõ. Tan minevä kõrd oll’ kah Vanast-Koiolast ja nuuri miihi koorist. Omgi hää, et Umast Lehest saava ka Võromaa tõisi nukkõ inemise teedä, midä ilosat kongi tetäs.
Sidest ja muialt olõ kuulnu, et lehe lugõmisõs kulus väega pall’o aigu. A nii ku om tutvist juttu, sõs loetas põh’alikumbalt. Hää, et tan lehen om küländ pilte, naa andva pall’o manu.
Hää om ka tuu, et mi väikene Vana-Koiola kuul oppas latsilõ umma kiilt – nä omma kah egä kõrd Umma Lehte päsnü. Kas sis ummi kirätükkega vai muidu. Arva, et säändsen algkooliiän latsõ tahtva ja tihkasõgi umma kiilt kõnõlda. Ku suurtõ kuuli är läävä, sõs inämb nii ei taheta.
Vallamajan kõnõlõ ma kah kõgõ võro kiilt vasta, ku muka kõnõldas. Hoobis lihtsämb om uman keelen inemiisiga asju aia, näide murõ är kullõlda. |
| | | | | | Kaplinski Jaan, kiränik ja mõtlõja |
| | Tahasi iks midägi võro keelen lukõ, luulõtuisi om loet ja kirotõt, aoleht om veidü tõistmuudu asi, tan om egät.
Huvitav om ka, kuimuudu vahtsõ ao as’ust võro keelen kirotõdas. Tuu või olla probleem: kuis ütlet «kohastumine» – võro keelen om koht jo kotus?
Kas võro kiil jääski külärahva keeles vai om võro keelen iks võimalik muust ka kõnõlda-kirota ku maaelost?
Kõgõ huvitavamba omma vast olnu Uma Lehe jutu egätsuku inemisist, kiä Võromaal eläse vai Võromaalt peri omma.
Kiränigutüün om Umast Lehest iks avitust olnu: avitas kiilt miilde tuvva, löüdä sõnno.
Ma iks taha võro keelen veidü kirota kah, luulõtuisi ja latsijutukõisi. Seo leht om hää ja vajalik asi.
Vällänpuul Võromaad eläjile om Uma Leht vast tähtsämbki ku võrokõisilõ: seo lehe kaolt saa kontakti hoita võro keele ja Võro kandi asjuga.
Meele tege hallõs tuu, et Tartomaal säänest lehte olõ-i, tarto kiil häös ummi silmi iin.
A hää om iks, et Tartomaa inemisil om Uma Leht, tuud nä saava lukõ, om iks rohkõmb uma kiil ku Tal’na lehe. Kõgõ parõmbat lehele! |
| | | | | | Tootseni Jaan, raadiomiis |
| | Uma Leht um ainukõnõ aokirändüsvälläannõ, miä meile kodu tuvvas. Elä Talinan, Kalamajan.
Tõnõkõrd mõtlõ, et määndse tundõga postimiis taa lehe mi postkasti pand. Kas Uma Leht um timä jaos võõran keelen aoleht nigu «Times» vai «Pravda»?!
Vai um tä esi Võrumaalt peri Talina inemine ja kaes lehe kalitorin pistüjala pääl läbi?! Lugõ nigu maki kõgõpäält Ruitlasõ perämädse küle ja sõs kaes iistpuult.
Mõnikõrd väega harva olõ vannu Ummi Lehti võtnu tulõalustusõs. Midä sa hädäga tiit, ku ahupuu likõ! A sõs um väega halv tunnõ, sääne nigu palotasi esihindä elävät ihhu. Suurõmba jao lehti olõmi iks ilusahe alalõ hoitnu.
Hää meelega loe intervjuusid, kon mõni hää ütlemisega inemine nigu näütüses Lauritsa Piitre sõnna võtt.
Tõõnõkõrd aja naardma tuu, ku mõni Talina miis um võru kiilde ümbre pant.
Tõtõstõsündünü luu loe egä kõrd läbi.
Mu naanõ Eva lugõ kah Umma Lehte, kuki tä ei olõ eski Võrumaalt peri.
Lehte lugõ tä tuuperäst, et taht teedä, miä Talinast muialpuul – peris-Eestin – tetäs.
Suvõl olõmi Võrumaal, sõs lugõ lehte taa pääliina postimiis, kiä kaes meid nigu Talina indiaanlaisi.
Küsse Allasõ Tiia |
|
|
|
